Kolme Mere kohtumine kahandab valitsuse ootamatute kulude reservi juba aasta alguses pooltühjaks

 (78)
Kohtumise turvalisusele kulub 400 000 eurot
Säästmine.
Säästmine.Foto: Argo Ingver

Juunis Tallinnas peetava Kolme Mere algatuse (3SI) tippkohtumise ja ärifoorumi korraldamiseks soovib välisministeerium valitsuse reservist saada 1,7 miljonit eurot. Algsest 15-miljonilisest reservist on järele jäänud ligi pool.

Välisministeerium taotleb üritusele kuluva 1,7 miljonit valitsuse ettenägematute kulude reservidest, kuna riigieelarve menetlemisel ei jõutud neid planeerida - otsus kohtumine selle aasta juunis Tallinnas korraldada tuli alles mullu suvel, teatas valitsuse pressiteenistus.

Detsembris vastu võetud riigieelarves märgiti valitsuse ettenägematute kulude reservi ligi 15 miljonit eurot, millest juba anti viis miljonit põllumeestele üleminekutoetusteks ja nüüdne 1,7 miljonit jätab ülejäänud aastaks 7,6 miljonit eurot.

Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõuniku Kristi Karula sõnul on aga ettenägematute kulude reservi eesmärk võimaldada valitsusel vajadusel rahastada kulusid, mida ei ole võimalik ette näha.

"Selliste kulutuste hulka kuuluvad pärast riigieelarve koostamist ootamatult saabunud kriisidele reageerimisega seotud kulutused, kuid ka muud kulutused, mille tekkimist on võimatu täpselt ennustada. Igal aastal on ootamatud vajadused erinevad," selgitas Karula.

Heaks näiteks ongi eelpool mainitud Kolme Mere kohtumine - mitte nii hea näitena võib tuua põllumeestele üleminekutoetuste maksmine, mis ei saanud kellelegi üllatusena tulla.

Seotud lood:

Valitsusel on olemas reserv ka sihtotstarbelikeks kuludeks, kuhu selleks aastaks on planeeritud 77,1 miljonit eurot. Need on kulud, mille otsused on valitsus heaks kiitnud juba riigialvestrateegia või riigieelarve koostamise ajal.

"Valitsemisalad esitavad rahandusministrile sihtotstarbelisest reservist taotluse raha eraldamiseks, kui tegevuse täpne summa on selgunud," selgitas Karula selle reservi kasutamist.

Sihtotstarbelise reservi kasutamine annab valitsusele kindluse, et raha eraldatakse täpselt nii palju, kui tegevuseks vajalik.

"Riigieelarve heaks kiitmise ajaks on tegevusi, kus valitsemisaladel pole teada lisavahendite täpne rahaline maht ning detailne tegevuste kava, seetõttu suunatakse vahendid sihtotstarbelisse reservi. Täpse rahalise mahu ja tegevuskava selgumisel esitavad valitsemisalad taotluse sihtotstarbelisest reservist raha eraldamiseks," selgitas Karula.

See annab valitsusele võimaluse vajadusel otsustatud tegevusi ümber suunata, prioriseerida või tegevusi ära jätta.

Kuhu kulub viimati eraldatud 1,7 miljonit?

Valitsuse pressiosakonna juhataja Urmas Seaver kinnitas, et tippkohtumise kogukulu on 1,723 miljonit eurot. Ainuüksi turvalisuse tagamisele kulub sellest 414 000 eurot. Võrdluseks - iga-aastasel digitippkohtumine Tallinnas kulub turvalisusele 300 000 eurot. Eesistumise ajal läks aasta peale julgeoleku tagamine maksma ligi viis miljonit eurot.

Ärifoorumi ettevalmistuste käigus on valitsuse teatel korraldajatel tarvidus ka välislähetusteks eesmärgiga rääkida välisekspertidega läbi kaasamistingimused ja foorumi sisu, samuti kaasata oma kanalite kaudu nii avaliku kui ka erasektori esindajaid, sealhulgas võimalikke investoreid.

Foorumi tehniliseks õnnestumiseks on vajalik professionaalne produktsioon ning heli-, salvestus-, ülekande- ja sideteenuste tagamine, samuti pressiplaan ja selle teostus, teatas valitsus. Lisaks veel foorumil osalevate ekspertide, delegatsioonide, ajakirjanike ning kõrgetasemeliste äriringkondade esindajate majutus-, toitlustus- ja logistikakulud.

"Korraldusprotsessi tuleb kaasata varasema kolme mere algatuse tippkohtumise korraldamiskogemusega eksperte ning analüüsikeskusi, et ette valmistada taustamaterjalid ja läbi viia paneeldiskussioonid. Samuti on väliseid partnereid vaja kõrgetasemelise rahvusvahelise äriringkonna ja võimalike investorite kaasamiseks ärifoorumile ning seeläbi ka Kolme Mere Fondi," selgitas valitsuse pressiteenistus.

Kolme Mere algatuse koostööformaati kuulub 12 Aadria mere, Läänemere ja Musta mere vahel asuvat Euroopa Liidu liikmesriiki: Austria, Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Leedu, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari.

Partnerriikideks on veel ka USA ja Saksamaa. Tallinnas toimuvale kohtumisele on lisaks merede vaheliste riikijuhtidele oodata ka USA presidenti Donald Trumpi, kes ametlikult veel oma tulekut kinnitanud ei ole.