Kolm aastat maskotina juhataja palka saanud Jelena Glebova pidi pärast auditit ise päriselt tööle hakkama

 (164)
Tallinn Arena, Tondiraba jäähall
Elena Glebova oma valdustelFoto: Eero Vabamägi

Tallinna spordi- ja noorsooamet algatas eelmisel aastal kaebuste kontrollimiseks Tondiraba spordikeskuses auditi: kas keskust juhtiv endine iluuisutaja Jelena Glebova ikka saab oma tööga hakkama? Ameti juhataja Rein Ilves ütles toona, et muudatused juhatuses tuleksid kõne alla alles peale auditit. Möödas on aasta, kuid keskust juhib endiselt Glebova.

Eelmisel kolmapäeval võttis Tallinna linnavalitsus vastu Tondiraba spordikeskuse aasta taguse auditi tulemused, milles nähtus, et Glebova juhitavas keskuses ei ole asjad hästi väga mitte millegi poolest.

Auditi kokkuvõte avanguks on lause, et asutuse juhtkond on ametisse sobimatu. Eelkõige soovitati tõsiselt kaaluda juhataja asetäitja Mart Aare töösuhte jätkamise võimalikkust. Praeguseks on Aare ametist lahkunud ja tema ülesandeid täidab väidetavalt juhataja Jelena Glebova, kellele heideti muide ette, et ta ei ole juhataja ülesandeid täitnud piisava hoolsusega, usaldades need just oma asetäitjale. Mitmed ülesannetest aga ei tohiks auditi kohaselt edasi delegeeritavad olla.

Asutuse igapäevane juhtimine oli seega 2016. aasta lõpuni Aare ülesanne ning enamiku juhatuse vastutusel olevatest asjadest korraldas just Aare ainuisikuliselt, samal ajal kui Gleboval ega ülejäänud personalil ei olnud tema tegevustest vähimatki ülevaadet ega kontrolli.

"Selline võimu ja paljude valdkondade koondumine ühe isiku kätte, ilma et seda kontrollitaks, kätkeb korruptsiooniohtu. Asutus peaks rakendama kohustuste lahusust ja nelja silma põhimõtet, et tagada läbipaistvam ja kontrollitav asutuse juhtimine," seisab auditis rasvaselt.

Seotud lood:

Nüüdseks, kui Aare on lahkunud, hakkas keskuses lõpuks päriselt juhataja kohuseid täitma Glebova, kellel auditi kohaselt oli olnud pigem esindusfunktsioon, andes põhitöö kõrvalt ka hulganisti tunde treenerina.

TSPA juhataja Rein Ilvese sõnul ei ole see probleem, sest tema hinnangul sai Glebova kolme aasta jooksul kõrvaltvaatajana piisavalt kogemusi. "Kindlasti on ta väga palju arenenud," on Ilves veendunud.

Ehkki Glebova andis auditi kohaselt iluuisutamistreenerina igapäevaselt mitu tundi trenne, ei tuvastanud auditeerijad, et põhitöölt eemal viibitud aja eest oleks tema juhatajana teenitavat palka vähendatud.

Spordikeskuse selgitus auditis on aga see, et Glebova ei ole kunagi küsinud ega saanud ka kunagi ületundide eest lisatasu, ehkki juhataja töö iseloom on selline, et peaaegu iga nädalavahetus tuleb suurte ürituste tõttu tööl olla.

Anomaalia jätkub ka Tondiraba keskuse tööde tasustamises. 2015. ja 2016. aasta eelarve töötasude lahtris toimus pea 8000 eurone tõus, ent tegelikkuses tõusis vaid ühe areenimeistri töötasu 200 euri võrra.

TSNA sõnul soovis keskus 2016. aastal aasta varem vabastatud koristajate palga arvelt tõsta juhtkonna palku, kuid amet oli selle vastu, sest Tondiraba keskuse juhkonna palgad on niigi teiste hallatavate asutustega võrreldes suuremad. Koristajate kohad olid 2015. aasta augustist täitmata, kuna korrashoiu teenust hakati sisse ostma.

Auditi kohaselt puudus asutusel ka selge strateegia ja ärimudel. 2016. aasta kevadest kuni auditeerimise lõpuni novembris küll äriplaan küll koostati, kuid auditeerijate hinnangul ei tugine see faktidele, ei analüüsi alternatiive ega paku välja ühtki adekvaatset ärimudelit, mistõttu ei ole selle põhjal võimalik strateegilisi otsuseid teha.

Eelmise aasta novembrini oli puudulik ka asutuse asjaajamine - ei registreeritud nõuetekohaselt dokumente ning ei olnud olemas ka dokumendiregistrit. 2017. aastal aga lõpuks ka loodi, oli vaja vaid kolm aastat tegutsemist. Kolme aasta vältel juhatust saatnud segane asjaajamine on juhatuse sõnul põhjendatud sellega, et puudus vastava erialase haridusega töötaja.

Ilvese sõnul on mitmed auditis viidatud probleemid juba nüüdseks lahendatud. "Eestkätt just see, et vahetunud on tehnikadirektor ja ära on läinud juhataja asetäitja. Juurde on võetud töötajad, kes tegelevad dokumendihaldusega. Asjad liiguvad paremuse poole, teeme auditist tõsised järeldused," rääkis Ilves Delfile.

Näiteks on koostöös TSNA-ga saadud 2017. aastaks lõpuks teenustele ühene hinnakiri, mille puudulikkus auditis välja tuli. Varasemalt oli nimelt kinntatud paljude teenuste puhul jäetud hinnavahemik, mis jättis juhtkonnale teenuse lõpliku hinna kujundamiseks küllaltki suure mänguruumi. Säärane hinnakujundus ei ole auditeerijate sõnul aga läbipaistev ega põhjendatud. Konkreetne kivi aga on pigem TSNA kapsaaeda, sest hindade kehtestamine on ameti ainupädevus.

Suur segadus on ka asutuse hankemenetlustes. Glebova käskkirjaga oli hankeplaanis ette nähtud 2015. aastaks kaks avatud hanget. Tegelikkuses oli aga hankeid neli - kahte hankeplaani ei lisatud. Kolmel juhul tellis asutus hanke korraldamise teenuse, mitte ei viinud hanget läbi ise, nagu näeb ette linna kord.

2015. aastal korraldati ka hange turvateenuse leidmiseks. Ka selle hanke puhul esines mitmeid puudusi. Näiteks muudeti hankedokumente seitse päeva enne pakkumuste esitamise tähtaega ja hanke aruanne esitati enne lepingu sõlmimist, umbes pooleteist kuu pikkuse hilinemisega.

Eriline prohmakas tehti jäähalli tehnohooldustööde hankemenetluses, kus muudeti üks päev enne pakkumuste esitamise tähtaega hankedokumente - muudeti maksumuse vormi, lisati töid, mida tehnilises kirjelduses polnud ning hankeleping sõlmiti lähteülesandest erinevatel tingimustel. Kusjuures leping sõlmiti soodsaima pakkumise teinud Caverion Eesti AS-iga, kellega sõlmiti leping ligi 50 000 odavama maksumusga, kui tegelik pakkumine oli. Juhtkonna põhjendus: vähendati hooldustööde mahtu summa võrra, mis ei mahtunud eelarvesse.

Auditeerijate hinnangul aga oleks asutus pidanud tagasi lükkama kõik pakkumised, sest nende maksumused ületasid hankelepingu eeldatavat maksumust, mis oli 170 000 eurot. Auditis viidatakse ka karistusseadustiku 300. paragrahvile, mis näitab, et säärase rikkumisega võidakse juriidilist isikut karistada rahatrahviga kuni 3200 eurot.

TSNA juhataja Rein Ilves aga ei näe Glebova juhtimises probleemi ja ütleb, et tuleb anda aega. "Plaan on korraldada järelaudit, kus fikseerime ära, kas asjaolusi on arvestatud või mitte," ütles Ilves.

Alles pärast seda arutab amet, kas teha ettepanek Tondiraba spordikeskuse juhtkonna muutmiseks. "Laseks sel majandusaastal ära lõppeda ja vaatame siis, kuidas on majanduslikud tulemused võrreldes planeerituga," ütles Ilves. Järelaudit plaanitakse korraldada tuleva aasta esimeses kvartalis.

Glebovalt endalt ei õnnestunud Delfil kommentaari saada.