Esimene haigusjuht leidis Viljandis kinnitust veebruaris. Haiguse oli inimene saanud reisimisel. Augusti alguses vallandus aga Viljandis epideemiapuhang ning nüüdseks on haigestunud juba 34 inimest.

Lisaks Viljandile on A-viirushepatiiti haigestumisi registreeritud sel aastal üks juht Tartus, kaks Harjumaal ja üheksa Tallinnas. Epidemioloogilise uuringu alusel on välja selgitatud, et väljaspool Viljandit kinnitatud haigestumistest neljal juhul on haigestunud olnud seotud Viljandiga.

Terviseamet tuletab meelde, et A-viirushepatiidi ehk kollatõve puhul on tegemist maksapõletikuga, midapõhjustab A-hepatiidi viirus (HAV). Viljandis ringleva viiruse ühine levikutee pole selgunud, ütles Delfile tervisemaeti avalike suhete juht Iiris Saluri.

Lätis oli paar aastat tagasi A-viirushepatiidi epideemia, kus haigestus kokku üle 4500 inimese.

Üldjuhul on kollatõve puhul tegu nn mustade käte haigusega, kuna viirus levib fekaal-oraalsel teel. Peamisteks levikufaktoriteks on halvasti kuumutatud toit või toored köögiviljad, puuviljad ja salatid. Haigus levib ka vahetul kokkupuutel haige inimesega.

A-viirushepatiiti haigestumine Eestis on viimastel aastatel püsinud madal tasemel, enamik haigusjuhtudest on sisse toodud teistest riikidest: 2007. a registreeriti - 10 juhtu, 2008. a – 13, 2009. a - 19 ja 2010. a – 6 juhtu.

Viimane suurim kollatõve puhang oli 1993. a Sõmerus, kus haigestus A-viirushepatiiti 614 inimest. Puhangu põhjustajaks oli tookord saastunud joogivesi.