Kolgaküla kultuurimaja tõusis tuhast

19. juunil kell 19 lööb kollaste rakvere raibete taustal kõrguv vastne Rootsi punane rahvamaja oma uksed kõigile soovijatele valla, et demonstreerida maarahva teotahte triumfi. Kahe aastaga leiti mahapõlenud maja taastamiseks 10 miljonit krooni, sealhulgas miljon rahva annetustena.

2006. aasta 17. juulil olid külarahva silmad vees ja hinges äng, kui seisti suitseval ahervaremel, kirjutab Eesti Päevaleht. Süütajat pole senini leitud. “Veel hullem oli järelpõletamine, kui otsustasime ahervaremest lahti saada, et uus maja ehitada,” meenutas üks kultuurikantsi taastamise initsiaatoreid Kunnar Vahtras. Ja saatis uhke pilgu üle vastse maja, mis on sajaprotsendine koopia 1931. aastal ehitatust.

Suurele lavale mahuvad esinema ka teatritrupid ning saalis saab pikkade laudade taga pidu panna kaks- ja poolsada lustijat, kuigi külas elab vaid 120 inimest. Pea suve lõpuni on kõik nädalavahetused majas juba reserveeritud.

Kolgaküla on tugeva vaimuga paik. Kui mujal kuivavad maa-asulad kokku, siis Kolgaküla rahvaarv püsib stabiilne. Mis sest, et tööl käiakse mujal. Poodi küll pole, kuid küla läbivate bussiliinide sõiduplaan on pikem kui keskmine eepiline rahvalaul. Ning kui maanteekurvi tagant ilmub välja punane rahvamaja, mille ees lehvib hiiglasuur sinimustvalge, on see justkui põhjala muinasjuturaamatu ilus pilt. Ainuüksi selle vaate nimel tasus rügada.

Varsti lubatakse ametisse võtta ka kultuuritöötaja, sest Kunnar Vahtras ihkab Eesti asja ajamise kõrvalt vahetevahel ka põhitööd teha.

“Kolgaküla rahvamaja on minu jaoks olnud samasugune sümbol kui sinimustvalge lipuga Pikk Hermann, seepärast käisingi välja idee toetada miljonimängu heategevuslikus jõulusaates selle ülesehitamist,” meenutas saatejuht Hannes Võrno.

Just miljonimäng tõi paljude praeguste annetajateni teate külarahva hullumeelse ettevõtmise kohta ja päästis mitmed rahakraanid valla. Paljud eraisikud annetasid 10 000 krooni ja enamgi. Üks juubilar palus sünnipäevalistel jätta kingid toomata ja annetada selle asemel raha rahvamajale.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines