Kojamees: rahvas ei saanud hümni kaasa laulda

Eesti jalgpallifännide esikõneleja Tarmo „Kojamees“ Kruusimäe ütleb, et fännide jaoks ei ole midagi pühamat, kui mängu eel rahvushümni püsti seistes kaasa laulda. See ei õnnestunud Eesti ja Fääri saarte kohtumisel, mil staadionil kõlas hümn Ewert Sundja esituses.

Kruusimäe kinnitas Delfile enda ja MTÜ Jalgpallihaigla nimel selgelt, et igasugune vägivald staadionil ja väljaspool staadionit on üheselt hukka mõistetud.

Muusikud on nende ühingus eriliselt kaitse all, kuna Jalgpallihaigla kubiseb Kojamehe sõnul bändimeestest ja moosekantidest.

„Meie ei rahulda oma ühingus oma edevust, vaid meile meeldib jalgpall ja me tahame seda turvaliselt vaadata.“

Kuna laulja Ewert Sundjat rünnanud fännide suhtes on algatatud kriminaaluurimine, ei pea Kruusimäe võimalikuks lähemalt kommenteerida konkreetseid vägivallatsenute nimesid, sealhulgas Jalgpallihaigla juhatuse liikme Frank „Papa” Kolde väidetavat kandvat rolli intsidendis.

Kruusimäe ei saa lisada ka midagi väitele, nagu oleks rünnaku põhjustanud hümni eksitav esitus.

„Kuid hümnil on staadionil üks tähendus — meeskond, publik ja fännid peavad saama seda kaasa laulda!“ ütleb Kruusimäe, märkides, et Sundja ja tema bändi esituses oli takt ja rütm veidi nihkes. „Afterpartyl oleks see olnud suurepärane, aga staadionil ajas see püsti seisnud inimesed hämmeldusse ja segadusse, oli piinlik.“

Kruusimäe, kes isegi on tuntud muusik, ütleb, et Sundjat kindlasti selles apsus süüdistada ei saa. „Ilmselt jäi organiseerijatel lihtsalt kiiruga selgitamata mõned reeglid.“

„Fännid on aga meeskonna kaheteistkümnes liige,“ kostab Kruusimäe fännikultuuri kohta, lisades, et kuna rahvusmeeskonna areng ja edusammud on olnud aeglased, ei saa ju arvatagi, et fännipool kiiremini edeneks.

„Suur osa fänne on pettunud, publikut on üha vähem,“ märgib Kruusimäe, et fännide ootustele pole rahvusmeeskonna arengust eriti katet tulnud. Ning eriti vanemad olijad hakkavad ära kukkuma. Probleeme ongi põhjustanud pigem nooremad fännid.

Kruusimäe viskab kivi ka riigi kapsaaeda. „Riik reageerib oma asutustega vaid tagajärgedele, kuigi panustama peaks ennetavale tegevusele. Või siis ei tegeleta üldse, oodatakse, kuni teema vaibub, ” on Kruusimäe mures.