Õpilased peavad gümnaasiumi lõpetamiseks sooritama kolm kohustuslikku riigieksamit: eesti keeles või eesti keeles teise keelena, matemaatikas ja võõrkeeles. Võõrkeele riigieksami sai õpilane valida saksa, inglise, prantsuse, vene keele eksamite vahel. Prantsuse, saksa ja vene keele riigieksamitena sai õpilane sooritada rahvusvahelised eksamid.

Eesti keele riigieksamit kirjutas 6909, eesti keelt teise keelena 2374, kitsast matemaatikaeksamit 3419 ja laia matemaatikaeksamit 4718 eksaminandi. Eesti keele riigieksami keskmine tulemus oli 61,9 punkti, eesti keeles teise keelena 58 punkti, laias matemaatikas 50,8 ja kitsas matemaatikas 37 punkti.

Matemaatika riigieksami tulemused kõige huvitavamad

Õpilased said valida kitsa ja laia matemaatika vahel. Kitsa eksami valis 3419 ja laia eksami 4718 noort. Eelmisel aastal jaotusid valikud enam-vähem võrdselt, kuid sel aastal oli rohkem õpilasi, kes valis laia matemaatika eksami (eelmisel aastal 4171).

"Matemaatika eksami puhul on tulemus kõige huvitavam," rääkis Tanel Oppi. Kui mullu oli kitsa matemaatika eksami keskmine tulemus pisut üle 30 punkti, siis tänavu oli kitsa matemaatikaeksami keskmine tulemus 37 punkti. "Kitsa matemaatika eksami keskmine tulemus kasvas kõigi eksamite lõikes enim," lausus Oppi. Laia matemaatikaeksami keskmine tulemus oli eelmisel aastal 54 ja sel aastal 50,8 punkti.

"Oluliselt vähenes [kitsa matemaatika kirjutanute seas] null punkti saanud eksaminandide arv - eelmisel aastal oli neid 35 ja nüüd üheksa," sõnas Oppi. Tema kinnitusel suurenes ka mõlema eksami puhul väga head punktid saavutanute ehk üle 90 punkti saanute arv. "Esialgne hinnang on see, et eksamitulemustega matemaatikas on kõik hästi," lisas Oppi.

Eesti keele riigieksamil saadi keskmiselt 61,9 punkti

Eesti keele riigieksam toimus praegusel kujul neljandat aastat. Selle aja jooksul on tulemus olnud stabiilne. Eesti keele riigieksamit tegi 6909 eksaminandi ning eksami keskmine tulemus oli 61,9 punkti, mis on sarnane eelmiste aastatega.

Eesti keele teise keele riigieksamil osales üldhariduskoolides, kutsekoolides ja mujal kokku 2374 õpilast. "Eesti keele teise keelena kirjutajate arv kasvas 197 inimese võrra," sõnas Oppi. Eksami keskmine tulemus oli 58 punkti, mis on viimastel aastatel püsinud stabiilne. "See näitab, et nii õpetajad kui ka õpilased on väga tublid olnud," kiitis Oppi. B2-taseme ehk vähemalt 60 punkti saavutas 1229 õpilast, mis on 52 protsenti eksaminandidest.

Eesti keeles teise keelena eksamil väga häid punkte saanute arv kasvas Oppi sõnul oluliselt. Eesti keele eksamil üle 90 punkti saanute arv aga langes. "Samas on vähemalt 80 punkti saanute osakaal 16 protsenti, nii et tugevaid ja väga tugevaid eksaminande on üpris suur osa eksami sooritanutest," lausus Oppi. "Gümnasistide keskmine tulemus on tõusnud 1,5 punkti."

Võõrkeeleeksamitel ei anta punkte, vaid keeletasemeid

Võõrkeeleeksamina said õpilased juba teist aastat teha inglise keele B1/B2-tasemel riigieksami või esitada omal käel sooritatud ja riigieksamina tunnustatud rahvusvahelise inglise keele eksami tunnistuse. Prantsuse, saksa ja vene keele riigieksamid on täielikult asendatud rahvusvaheliste eksamitega.

Uuendatud õppekava toob kaasa selle, et tulemused pole 100 palli süsteemis, vaid näitab, milline protsent kooli õpilastest saavutas mingi keeletaseme (kas B1, B2, C1 või C2). Riiklik õppekava eeldab gümnaasiumilõpetajalt vähemalt B-tasemel keeleoskust. C-taseme omandanu oskab keelt paremini, kui õppekava nõuab.

Võõrkeeltes on eksaminandide arv võrreldes eelmise õppeaastaga vähenenud, välja arvatud vene keeles võõrkeelena, kus eelmisel aastal oli kirjutajaid 251, kuid tänavu 313. Neist 60 protsenti saavutas B2 ehk edasijõudnute taseme, 17 protsenti ei saavutanud nõutud taset.

Inglise keele tulemused on võrreldavad eelmise aasta tulemustega, tõusnud on C1-keeleoskustaseme sertifikaate esitanute arv. See näitab õpilaste keeleoskustaseme tõusu ja huvi rahvusvaheliselt tunnustatud keeleeksamite sooritamise vastu.

"2015. aastal lõpetanute tulemused ulatusid inglise keele eksamil üle kõikide tasemete, samas jäi hulk õpilasi alla B1 taseme," lausus Oppi. Inglise keele riigieksamit kirjutas 7608 eksaminandi, kellest 22 protsenti ei saavutanud nõutud taset.

Võrreldes 2014. aastaga on tõusnud prantsuse keeles B1-keeleoskustaseme ning saksa keeles B2-keeleoskustaseme saavutanute osakaal. Prantsuse keele eksamit kirjutas 109 õpilast, neist 23 protsenti ei saavutanud nõutud taset ja 53 protsenti sai kätte B1 taseme. Saksa keele eksamit kirjutas 197 õpilast, neist 27 kukkus läbi, 29 protsenti saavutas B2-taseme ja 22 protsenti C1-taseme.

Võõrkeeleeksamite tulemused