Kõige suurem eelarvetõus ootab ees kultuurivaldkonda
Kultuuriministeerium saab eelarvest tänavusega võrreldes 22,8 protsenti enam ehk 190,9 miljonit eurot. Kultuuriministeeriumi haldusalasse tuleb seega tänavusega võrreldes juurde 35,5 miljonit eurot.
Siseministeeriumi julgeoleku valdkonnas on planeeritud 16,9-protsendiline ehk 47,7 miljoni eurone eelarve kasv 330,4 miljoni euroni. Samas väheneb siseministeeriumi regionaalala ehk regionaalministri vastutusala eelarve 5,8 protsenti 8,6 miljoni euro võrra 140,9 miljoni euroni.
Eelarve vähenemine on planeeritud ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis (MKM) ning põllumajandusministeeriumis vastavalt 3,7 ja 3,4 protsenti. MKMi eelarve maht on tuleval aastal 563,1 ja põllumajandusministeeriumil 332,6 miljonit eurot.
Kõige suurema eelarvega on sotsiaalministeerium
Kõige suurema eelarvega ministeerium on sotsiaalministeerium 3,113 miljardi euroga. Sotsiaalministeeriumi eelarve kasvab tänavusega võrreldes 3,4 protsenti ehk 103,6 miljonit eurot.
Eelarve mahult järgneb rahandusministeerium 1,753 miljardi euroga, mis on tänavusest 13,7 protsenti ehk 207,4 miljonit eurot enam.
Haridus- ja teadusministeerium saab kava kohaselt järgmise aasta eelarvest 756,3 miljonit eurot, millest kohalike omavalitsuste hariduskulud moodustavad 210,4 miljonit eurot. Ministeeriumi eelarve mahu kasv on 4,4 protsenti ehk 31,9 miljonit eurot.
Veel kasvab justiitsministeeriumi eelarve 11,7 protsenti ehk 13,39 miljonit eurot 127,69 eurole, välisministeeriumi kulud 7,8 protsenti ehk 4,5 miljonit eurot 61,8 miljoni eurole ja kaitseministeeriumi eelarve 6,3 protsenti ehk 22,6 protsenti 384 miljoni euroni.
Ainsana ministeeriumitest jääb tänavuse eelarvega võrreldes samale tasemele keskkonnaministeeriumi eelarve, mis sisaldab ka CO2 kvoote, moodustades 276,2 miljonit eurot.
