“Kahel eelmisel aastal me hindasime peamiselt laste päevahoiuga seotud küsimusi ning ei püüdnud tõsta kedagi esile,” ütles Ainsaar. “Selle aasta uuring on laialdasem ja ehkki oli kõikide numbrite kokkulugemine üsna raske, püüdsime esmakordselt arvutada nende põhjal välja ka kõige tublima ehk kõige enam lastele rahalisi vahendeid leidnud omavalitsuse.”
Üldise lapsesõbralikkuse indikaatori määramiseks arvutati koondindeks kõigist omavalitsuse poolt kasutatud rahalistest vahenditest 2001. aastal ja 2002. aasta märtsis, mis jagati 0-19aastaste laste arvuga omavalitsuses.
Valjala järel tuli lapsesõbralikkuses teisele kohale Ruhnu vald.
Omavalitsused kulutavad lapsele 1663 kuni 30.000 krooni aastas. Mida rohkem lapsi omavalitsuses, seda väiksem summa tuleb üldiselt ühe lapse kohta, ütles Ainsaar täna uuringu tutvustusel. Valjala valla kohta ei saa seda siiski öelda, seal on umbes 140 last, lisas ta.
Lapsesõbralikkuse määravad Eestis ressursid ja tahtmine, paljud asjad seisavad siiski ressursside taga, nentis Ainsaar.
Rahvastikuministri büroo selgitas ka kõige laste päevahoiusõbralikuma omavalitsuse ehk selle, kus lapsevanemad peavad kõige vähem lasteaiatasu maksma. See tiitel omistati Mäetaguse vallale Ida- Virumaal.
Ühe lasteaiakoha keskmine üldmaksumus 2002. aasta märtsis oli 1519 krooni. Koha maksumus on maal ja linnas üsna sarnane, kuid oluliselt erineb vanemate osalus päevahoiu rahastamisel. Linnades tasuvad vanemad umbes veerandi lapse lasteaiateenuse eest, maavaldades keskmiselt 15 protsenti. Päevahoiu maksumuse vahed lapsevanematele on erinevates omavalitsustes ligi 100kordsed.
Ühe lapse koolitamiseks kulus ühel omavalitsusel eelmisel aastal keskmiselt 5742 krooni, sealhulgas linnades 5241 ja maal 5838 krooni.
Valdav enamus omavalitsusi maksab täiendavalt riiklikele toetustele veel oma toetusi peredele. 80 protsenti omavalitsusi maskavad sünnitoetust. Suurim sünnitoetus oli 5000 krooni ning kõige väiksem oli 100 krooni lapse kohta.
Uuriti ka teisi omavalitsuste toetusi, omavalitsuste prioriteete lastepäevahoiu arendamisel, hoiakuid riiklike peretoetuste delegeerimise kohta omavalitsustele.
