Kohustuslikku usuõpetust ei peeta reaalseks

Eesti mittekristlasi ühendav Usuliste Ühenduste Ümarlaud ei pea reaalseks koolidesse religiooniõpetuse sisseviimist omaette õppeainena, kuna puudu on nii pädevatest õpetajatest kui ka õppematerjalidest.

Teisipäeval koos olnud ümarlaud tegi religiooniõpetuse küsimuses avalduse, milles pöördub valitsuse ja Eesti üldsuse poole. Mittekristlaste hinnangul pole Eestis praegu kõrgkoole, mis suudaksid koolitada erapooletuid religiooniõpetajaid ning pole ka erapooletuid ja ülevaatlikke õppematerjale, teatas ETAle taarausuliste ja maausuliste maavalla koja vanem Andres Heinapuu.

Olukord, kus osades koolides õpetatakse usu- või religiooniõpetust omaette õppeainena, on anarhiline. Teemat käsitletakse üldjuhul subjektiivselt ning religiooniõpetuse tunnid toimivad kristliku misjonina, leiavad mittekristlased.

Religiooniõpetuse üldhariduskooli toomine on otseselt seotud inimõigustega, mistõttu ei tohi seda küsimust käsitleda sarnaselt muude õppeainetega. Isegi vabatahtliku religiooniõpetuse toomisele üldhariduskooli peab eelnema üldrahvalik arutelu ja selle legaliseerimiseks on vajalik ühiskondlik tellimus, sest Eestis valitseb üldine koolikohustus.

Maausulisi, budiste, bahailasi, islamlasi ja krišnaiite ühendav ümarlaud on eri usundeid esindavate ühenduste keskustelufoorum omavaheliseks suhtlemiseks ning dialoogiks riigiga. Ümarlaud koosneb registreeritud usuliste ühenduste volitatud esindajatest.

Ümarlauas on esindatud Baha’i Koguduste Liit, Eesti budistlik kogudus/Drikung Kagyu Ratna Shri keskus, Tiibeti budismi Nyingma Eesti kogudus, Eesti islami kogudus, Tallinna juudi kogudus, Krišna Tunnetuse Tallinna kogudus ning Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda.