Kohustuslik usundiõpe jääb tulemata (täiend)

 (901)
Vabariigi valitsus
Foto: DELFI

Valitsus ei kiitnud heaks 17 riigikogulase algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning haridusseaduse muudatust, mis nägi ette religiooniõpetust mittekonfessionaalse õppeainena, gümnaasiumis aga kohustuslikuna.

Peaminister Andrus Ansipi sõnul ei ole selles küsimuses valitsuses üksmeelt. “Mina isiklikult toetan usuõpetuse kehtestamist. Usuõpetus peab olema kohustuslik koolidele, vabatahtlikkus peab jääma õpilastele,” ütles Ansip valitsuse pressikonverentsil.

Ansipi sõnul on usuõpetus Eestis kehval järjel. “Õpilaste huvipuudus usuõpetuse vastu on seletatav ka sellega, et puuduvad vajalikud õppevahendid, puudub väljaõpetatud õpetajaskond ja keegi ei oskagi väga tahta seda, mida riik ei suuda pakkuda,” sõnas Ansip, kelle hinnangul vabadus õppida usuõpetust realiseerub tegelikult vabadusena jääda harimatuks. ”Ja minu meelest on see väga suur lünk,” lisas peaminister.

Sotsiaalminister Jaak Aabi sõnul on kohustuslikku usuõpetust raske koolidesse sisse viia. “Pigem me peaks looma võimalused, et inimene saaks areneda, aga /religiooni alaste teadmiste/ miinimum peaks olema teatud ainetesse sisse kirjutatud,” ütles Aab.

Eelnõu sätestab religiooniõpetuse põhikoolis vabatahtlikuna ning kooli kohustuse religiooniõpetust õpetada, kui seda soovivad vähemalt viis õpilast. Gümnaasiumis sisaldub religiooniõpetus riiklikus õppekavas ning selle õppimine on kohustuslik.

Valitsus märgib, et usuõpetus on ka praegu seaduse kohaselt mittekonfessionaalne õppeaine. Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava võimaldab kõigis kooliastmetes õpetada religiooniõpetust ja kool on kohustatud religiooniõpetuse õppeaine õpetamist korraldama, kui seda soovivaid õpilasi on kooliastmes vähemalt 15. Õpet on võimalik teostada õppekavas nimetatud valikainete tundide raames.

Valitsus märgib, et kooli kohustust õpetada religiooniõpetust 15 seda sooviva õpilase korral tuleb vaadelda kui ülemist piiri.

Koolil ei ole keelatud religiooniõpetust õpetada ka väiksema õpilaste arvu korral, kuid ei ole õige panna kõikidele koolidele kohustust religiooniõpetust läbi viia näiteks 5 soovija puhul.

Küll peavad koolid teavitama lapsevanemaid võimalusest religiooniõpetust õppida ning teavitamise vorm peab jääma kooli otsustada.