“Eraldi taimetoidupäeva kohustuslikuks muutmist me õigeks ei pea. Eriti praeguse majandusliku olukorra juures, kus mõni laps võib-olla muud toitu ei saagi,” kommenteeris Pits Delfile Helsingi otsust anda kord nädalas lastele süüa ainult taimetoitu.

Laste toitlustamisnõuded lasteaedades ja koolides on Eestis reguleeritud sotsiaalministri määrusega, mis ütleb selgelt, et värskest kalast valmistatud toitu või kalatooteid pakutakse vähemalt üks kord nädalas; liha või linnulihaga toitu pakutakse vähemalt kaks korda nädalas.

“Sisuliselt see tähendabki seda, et liha ei pea andma iga päev, aga see ei tähenda ka seda, et teda ei tohiks anda iga päev. Lihatooted on parimad rauaallikad, mida on kasvaval organismil väga vaja,” tõdes toitumisspetsialist.

Koolieelses eas on toidugrupi liha, kana, kala ja kanamuna päevane vajadus 2–3 portsjonit, koolieas kuni 5 portsjonit. See toidugrupp on väärtuslik loomse valgu allikas. Mida noorem on laps, seda enam peaks igapäevases menüüs olema ülekaalus loomne valk — kuni pool, vanuse suurenedes on
soovitatav katta 1/3 vajadusest loomse ja 2/3 taimse valguga.

Lihasaadustes on rikkalikult rauda, vitamiini A ning B-rühma vitamiine. Rauda on vaja aju ja närvisüsteemi tööks ning vere punaliblede funktsiooni täitmiseks (hapniku transportimiseks). Lihast võivad loobuda täiskasvanud, kuid mitte kunagi lapsed. Lastele on soovitatavad taisest lihast valmistatud road, eelistatuimad on taine veise- ja sealiha ning kana- ja kalkuniliha.