Kohus vahistas riigireetmises kahtlustatava Aleksei Dresseni

 (47)
Kohus vahistas riigireetmises kahtlustatava Aleksei Dresseni
Foto: Veiko Vares

Harju maakohus võttis neljapäeval juhtiva riigiprokuröri Heili Sepa taotlusel vahi alla riigireetmises kahtlustatava kaitsepolitsei endise töötaja Aleksei Dresseni, samuti kahtlustuse saanud Dresseni abikaasa Viktoria pääseb aga peagi vabaks.

Kohus nõustus süüdistaja seisukohaga, mille järgi on Aleksei Dresseni vahistamine eeluurimise ajaks uurimise huvides vajalik. Samas Viktoria Dresseni vahistamist riigiprokurör ei taotlenud. "Viktoria on praegu kahtlustatavana 48 tunniks kinni peetud ning temaga tehakse menetlustoiminguid," selgitas riigiprokuratuuri pressiesindaja BNS-ile.

Riigi peaprokurör Norman Aas ütles kolmapäeval pressikonverentsil ajakirjanikele, et kaitsepolitsei pidas riigireetmises kahtlustatava 1968. aastal sündinud Aleksei Dresseni ja tema abikaasa Viktoria Dresseni kinni kolmapäeva hommikul Tallinna lennujaamas, kui mees oli saatmas naist Tallinna -Moskva lennule. Viktoria Dressenil oli kaasas ka andmekandja salajase infoga, mille kaitsepolitsei töötajad temalt kätte said. Tallinna lennujaamas ja selle lähedal kinnipeetud kahtlustatavad kinnipidamisel vastupanu ei osutanud.

Riigiprokuratuuri teatel viis Aleksei ja Viktoria Dresseni kinnipidamiseni pikaaegne vastuluurelise informatsiooni kogumine. Kaitsepolitsei hindab praeguses faasis, milliseid ohte kahtlustatava reetmine endast kujutas.

Kaitsepolitsei peadirektori Raivo Aegi sõnul edastas Dressen kahtlustuse järgi salajast infot Venemaa luureteenistusele FSB, kusjuures talle andis suuniseid FSB vastuluure operatsioonide osakond. Aegi sõnul peab kriminaaluurimine selgitama, kui kaua ja millises mahus Dressen salajast infot Venemaa ametkonnale edastas, samas andis kapo juht mõista, et see toimus aastaid.

Aegi sõnul töötas Dressen alates 2007. aastast kaitsepolitseis juhtivspetsialisti ametikohal, tegeledes äärmuslaste temaatikaga, kuid enne seda oli tema positsioon kapos märgatavalt kõrgem. 1993. aastal kaitsepolitseisse tööle tulnud Dressen on Aegi kinnitusel olnud kaitsepolitseis ka erinevate struktuuriüksuste juht, omades võimalust puutuda kokku ka infoga, mis käsitles Vene vastuluure võimalikke huve. "Tema koostöö FBS-ga ulatub kahtlustuse järgi aega, kui tema positsioon oli praegusest kõrgem," andis Aeg mõista, et riigireetmine võis väldata üle viie aasta.

Aegi sõnul oli info, mida ta ebaseaduslikult FSB-le edastas, seotud tema töövaldkondadega, kuid ta kogus seda ka vesteldes kolleegidega ja tehes ametkonnas tähelepanekuid. Dresseni abikaasa Viktoria roll oli kahtlustuse järgi salajase info viimine tellija kätte ehk Aegi sõnul oli ta kuller, kellel oli oma ebaseaduslikust tegevusest täielik arusaam. Riigiprokuratuur teatas kolmapäeva õhtul, et kahtlustuse järgi edastas Dressen FSB-le talle kättesaadavat tööalast teavet, sealhulgas ka riigisaladust.

Aegi sõnul toimusid Dresseni kohtumised salajase info tellijatega kolmandates riikides ning tema tegevuse paljastamisel tegi kaitsepolitsei koostööd ka teiste riikide vastuluureteenistustega. Aeg kinnitas, et Dressen sai oma ebaseadusliku tegevuse eest raha, samas märkis kapo juht, et luksuslikku elustiili Dressenid ei viljelenud. "Pigem elasid nad tagasihoidlikult oma korteris ja kasvatasid lapsi. Naine oli pigem kodune, kuigi oli põgusalt tegev ka eraettevõtluses, realiseerides oma ärihuve ka Venemaa suunal," selgitas Aeg.

Kapo juht lisas, et Dressen töötas enne kaitsepolitseisse tulekut politseis, ENSV ajal aga miilitsas. Tema seotus KGB-ga Nõukogude Eesti ajal pole tuvastamist leidnud.

Aegi sõnul tõestab kuriteokahtlus Eesti suhtes vaenulike riikide jätkuvat ja tõsist huvi Eesti julgeolekuasutuste kogutud informatsiooni vastu. "Ennekõike on see juhtum kahetsusväärne ja meile kõigile hoiatuseks. Samas taolisel tasemel riigireetmise kahtluse avastamine ja tõenditeni jõudmine eeldab süstemaatilisi toiminguid, professionaalset informatsiooni kogumist ja sellega väga hoolikat ümberkäimist," kinnitas Aeg. Uurimist läbiviivatel ametnikel tuleb Aegi hinnangul inimlikud emotsioonid kolleegis pettumise näol alla suruda ning selgitada välja kogu selle negatiivse juhtumi ulatus. "Me ei varja juhtumit, vaid väärtustades usaldust teeme selle teatavaks nii avalikkusele kui ka meie partneritele," lisas Aeg.

Juhtiv riigiprokurör Heili Sepp lisas, et praegu ei ole põhjust arvata, et kahtlustatavate ring laieneks.

Riigi peaprokurör Norman Aas ütles, et kuigi riigireetmise eest pikka vangistust kandva Herman Simmi juhtumiga Dressenite kaasus seotud ei ole, on juhtumid siiski paljuski sarnased. "Simmi kaasusega kaasnenud kogemused aitasid ka Dresseni juhtumi uurimisel," selgitas Aas.

Aeg lisas, et Dresseni juhtum ei ole seotud hiljuti kriminaaluurimise alla sattunud kõrge kapo ametniku Indrek Põdra kaasusega.

Aeg tõdes, et kuna Dressenil oli võimalik panna toime riigireetmine, siis tuleb tunnistada, et mingi ajani ei kontrollitud teda piisavalt, mingist ajahetkest aga algas tema jälgimine.

Riigireetmise eest näeb karistusseadustik karistusena ette 6-12-aastase või eluaegse vangistusega.

Aleksei Dressen töötas kaitsepolitseiametis aastast 1993, olles varasemate aastate jooksul töötanud ka juhtivatel kohtadel. Dressenile on 2004. aastal omistatud politsei 3. järgu teeneterist. Kaitsepolitsei vabastati Aleksei Dresseni kolmapäeval ametist. Tema abikaasa Viktoria Dressen ei olnud ametnik.

Viimati mõistis kohus Eestis riigireetmises süüdi kaitseministeeriumi endise kõrge ametniku Herman Simmi. 2009. aasta 25. veebruaril mõistis Harju maakohus Simmi riigireetmises süüdi ja saatis ta pikaks ajaks vangi. Kohus mõistis Simmilt välja kaitseministeeriumi tsiviilhagi 20.155.000 krooni ning 1,33 miljonit krooni kuritegelikul teel saadud raha.

Kaitsepolitsei uurimisandmetel edastas endine kõrge riigiametnik Herman Simm Vene välisluurele ligi 13 aasta vältel tuhandeid salastatud dokumente. Herman Simmi riigireetmisele kaasaaitamises kahtlustatud abikaasa Heete Simmi suhtes lõpetas riigiprokuratuur sama aasta 23. veebruaril menetluse kuriteokoosseisu puudumise tõttu tema tegevuses.