Kohus tunnistas Pärnu linnavoliniku altkäemaksu küsimise katses õigeks, prokuratuur kaebab otsuse edasi

 (4)
Ago Kalmer.
Ago Kalmer.

Pärnu maakohus mõistis täna Pärnu linnavoliniku Ago Kalmeri õigeks altkäemaksu küsimise katses. Küll aga nentis kohus, et Kalmer üritas linnapead survestada. Prokuratuur plaanib otsuse edasi kaevata.

Pärnu linnavolikogu liiget Ago Kalmerit süüdistati temale kuuluvale osaühingule Parem Kallas altkäemaksu küsimise katses. OÜ Parem Kallas ja Pärnu linnavalitsuse vahel on aastaid kestnud vaidlus Rääma 19c kinnistu omandamishinna osas, mille hind on jäänud erinevate eksperthinnangute alusel vahemikku 12 000 kuni 92 000 eurot.

Süüdistuse järgi küsis Kalmer mullu jaanuaris Pärnu linnavalitsuse kabinetis toimunud kohtumisel linnapealt 72 000 eurot või linnale kuuluva vara tasuta üleandmist tema osaühingule, lubades vastutasuna volikogu liikmena toetada valitsevat koalitsiooni ja mitte töötada selle vastu. Kuritegu jäi lõpuni viimata kuna linnapea ei nõustunud ettepanekuga.

Kriminaalasja üks põhiküsimusi oli, kas linnavalituse kohtumisel 72 000 euro palumine Kalmeri poolt oli kompromissläbirääkimine kinnistu omandamishinna osas või kuritegu ehk altkäemaksu küsimine.

Kohus leidis, et Pärnu linn otsustas sundvõõrandada Kalmeri osaühingule kuuluva maa ja seega peab OÜ saama hüvitist. Milline on õiglane hüvitise summa, ei olnud käesoleva menetluse ajal teada. Seega ei olnud võimalik ka kindlaks teha, et Kalmer tegi linnapeale ettepaneku maksta OÜ-le Parem Kallas välja just altkäemaksuna liigitatava summa. Kohtu seisukoht on, et hüvitise osas oli tegemist kompromissisumma pakkumisega.

Seotud lood:

Lisaks leidis kohus, et linnapea survestamine on muu soodustuse küsimine. Muu soodustusega on tegemist siis, kui altkäemaksuandja soorituse tulemusena isiku varaline positsioon ei parane.

Ringkonnaprokurör Küllike Kask märkis, et prokuratuuri hinnangul ei olnud Ago Kalmeri lubadused volikogu liikme positsiooni ära kasutamise kohta oma ärihuvide paremaks realiseerimiseks aktsepteeritav käitumine. Sel põhjusel pöördus prokuratuur hinnangu saamiseks kohtusse, et saada selgust: kas sellisel viisil oma nõudmiste esitamine on lubatav.

"Sisuliselt möönis kohus otsuses, et ette heidetud altkäemaksu küsimise katse on toime pandud, kuid leidis, et küsitav ei olnud mitte vara, vaid muu soodustus. Ka muu soodustuse küsimine on kuritegu, kuid seda ei ole prokuratuur Kalmerile ette heitnud," tõi Kask välja. Prokuratuur edastas, et raha või kinnisvara üleandmise nõudega on küsitud just vara ning vaidlustab otsuse ringkonnakohtus.

Kohus otsustas, et Kalmeri toimepandut saab liigitada vaid soodustuse küsimise katsena, mida prokuratuur süüdistuses ette ei heitnud. Sel põhjusel mõistis kohus ta õigeks. Riik peab tasuma 16 700 eurot kohtukulusid.

Kohtuotsus ei ole jõustunud.