“Vaadanud väidetavate autovaraste vahi all pidamise tõkendeid puudutavaid määrusi, siis tõepoolest tekitab mõni vabastamine küsimusi,” ütles Särgava Eesti Päevalehele. “Iga asja tuleb siiski eraldi vaadata ja mitme politseinike nimetatud juhtumi puhul oli kuritegu kvalifitseeritud varguse asemel näiteks kergema paragrahvina — kas võõra vara omavolilise kasutamise või kuritegelikul teel saadud vara omandamisena.”

Särgava hinnangul tuleb vargaid kohtus karmilt kohelda, sest tegemist on eriti raskelt avastatava kuriteoliigiga. “Analüüsides 400 tõkendi rakendamise määrust, selgub, et näiteks autojälitusgrupi asjadest on tihti kautsjonitest keeldutud,” lausus ta.

Särgava hinnangul tekitavad politseinike nimetatud vabastusnäidetest selgelt eriarvamusi vaid välisriikide kodanike vabastamine ja juhtum, kus samade tõendite põhjal jättis valvekohtunik vahi alla Andrei Rõbkini, kuid vabastas tema väidetava kaasosalise Eldar Amirovi.

Kohtunik Aime Ivansoni sõnul lähtus ta määruse koostamisel sellest, et Rõbkini kaitsja ei taotlenud mehe vabastamist.

Amirovi kaitsja viitas aga seigale, et tunnistaja polnud vastandamisel sada protsenti kindel, et tundis Amirovis ära autovarga. “Lisaks vajas Amirovil hooldamist haige ema,” märkis Ivanson.

Justiitsminister Ken-Marti Vaher teatas, et autovargaid ei tohi kergekäeliselt kohelda, ning seetõttu kavatseb ta teha prokuratuurile ettepaneku selgitada ja kasutada võimalusi varaste jätkuvaks vahi all pidamiseks.

Helve Särgava sõnul kavatsevad nad tekkinud lahkarvamused lahendada töönõupidamiste käigus. “Meilgi on politseinikele tõsiseid etteheiteid seoses vajaliku dokumentatsiooni vormistamisega, kuid me ei hakka neid asju ajakirjanduses klaarima,” ütles ta.