Kohtuotsuse kohaselt jääb ehitamata suurem oma kavandatud rajatistest, sest enamiku rajatiste osas ei ole piisavalt kaalutud võimalusi rajada need sobivamatesse ja elanikerohkematesse paikadesse. Ratsaspordi või väljakuspordialade, samuti jalgpalli mängimine on võimalikud ka ilma planeeringuala maastikuvormideta, teatas Maavalla koda.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on aga põhjendatud suusatõstukite, kunstlumetootmise ja kahe majapidamis- ja teenindushoone rajamine hooldustehnika hoidmiseks ja külastajate teenindamseks. Kuna Muinsuskaitseamet ja Rapla Keskkonnateenistus on kooskõlastanud kavandatavad pinnase- jm ehitustööd, ei näe kohus neis ohtu kultuuripärandile ja keskkonnale.

Kohtu hinnangul ei tooks suusatõstukite, kunstlumetrassi ja teenindushoonete rajamine kaasa ka usutalitusteks vajalike olemasolevate tingimuste halvenemist, kuna mäge kasutatakse talispordiks praegugi.

Kohtuvaidlus on suuresti tingitud asjaolust, et Muinsuskaitseameti tegevus ajalooliste looduslike pühapaikade kaitse korraldamisel on olnud äärmiselt puudulik ja subjektiive. Hoolimata arheoloogiliste ja folkloristlike eksperthinnangute soovitustest võeti Paluküla hiiemägi muinsuskaitse alla vaid osaliselt.

Samuti kaitseb amet mäel olevaid kultuuriväärtusi valikuliselt ning eirab täielikult paigaga seotud vaimset kultuuripärandit.

Raplamaa Kehtna valla kavandatava puhke- ja spordikeskuse detailplaneeringu vaidlustasid 2004 hilissügisel kohalikud elanikud. Kohtuprotsessis osalenutel on võimalik otsus edasi kaevata Riigikohtusse kolmekümne päeva jooksul.