Kohus arutab, kas Jaak Joala võttis suure laenu või varjati hoopis maksupettust

 (64)
Nigul Saar ja Erni Käos kohtus
Nigul Saar ja Erni Käos (paremal) kohtusFoto: Karin Kaljuläte

Ettevõtja Erni Käos rääkis täna Harju maakohtus, et Jaak Joala laenas temalt kokku 3 260 000 krooni, aga tagasi ei maksnud. Nüüd nõuab ta raha tagasi Joala pärijatelt. Jaak Joala endine abikaasa Maire Joala sõnul oli laenuleping fiktiivne, et varjata musta raha kasutamist ehituses.

Venemaal ehitustehnika rendi, ehituse ja tööjõu vahendusega tegelev ettevõtja Käos ei olnud märtsis istungil kohal, kui teda küsitleda sooviti, sest töö ei võimaldanud. Täna oli ta aga kohtus tunnistusi andmas.

Ta rääkis, et elas 90. aastatel samas Pärnu mnt 106 majas koos Jaak ja Maire Joalaga. Nad olid tuttavad ja kaks korda laenas Käos Jaak Joalale raha. Ühel korral 35 000, teisel korral 50 000 Soome marka ja sai laenu ilusti tagasi.

Jaagu jutust sai Käos aru, et Jaagul on vanalinnas Müürivahe tänaval Guitar Safari baar, mille omanik või üks omanikest ta oli ja mulle majanduslike raskuste tõttu oli laenu vaja. Käos käis korduvalt koos Joalaga selles baaris.

Seejärel võttis Joala 1. mail 1997 kolmandat korda laenu, seekord kolm miljonit krooni. Raha palus Jaak Joala Käose sõnul kanda Maire Joala kontole. Hiljem võttis Jaak Joala veel 260 000 krooni laenuks.
Loe ka: Jaak Joala pärijatelt 400 000 eurot nõudev ärimees jättis kohtupinki ilmumata

Seotud lood:

Alguses Jaak Joala tunnistas võlga, aga kui nad Mairega lahku läksid, siis mees muutus. Käos meenutas, et suhtumine muutus külmaks, enam ei võtnud Joala telefoni ning kui nad sattusid omavahel kokku, süüdistas Joala teda, et Käos on väljapressija.

"Ta muutus kardinaalselt, hakkas tembutama ja ei tahtnud laenulepingust enam midagi kuulda," ütles Käos. Ta ütles, et elus on ikka nii, et kui on laenu vaja, siis ollakse sõbrad, aga kui laen tuleb tagasi maksta, on laenuandja väljapressija.

Miks nõutakse 20 aastat vana võlga kohtus välja alles nüüd? Käos selgitas, et Jaak Joalat oli võimatu saada tema advokaadi juurde asju arutama. Joala ütles, et kaeba kohtusse. Seda ei soovinud Käos enam teha, sest Joala tervis oli viimastel aastatel väga halb, ta oli pikalt haiglas.

Maire Joala: laenuleping oli fiktiivne, maksuameti jaoks

Maire Joala selgitas laenulepingut hoopis sooviga varjata musta raha kasutamist maja remondis. Maire Joala oli tollal Pärnu mnt 106 korteriühistu tegevdirektor. 1991. aastal valminud maja oli algusest saadik kehvas olukorras ning katus sadas läbi.

Koerasid jalutades kohtusid Käos ja Joalad. Käos rääkis, et tal on raha maja remondiks. Sõlmiti kokkulepe, et Käos rahastab majale lisakorruse ehitamist, lisakorrusel saavad omale korteri Joalad ja Käos ja ülejäänud korterite müügi rahast saab Käos oma investeeringu tagasi.

Raha säästmiseks otsustati osa remonditööde rahast maksta ehitajale mustalt. Neli miljonit oli ehituse ametlik hind, kolm miljonit maksti sularahas, hind tuli niimoodi miljoni võrra odavam.

Käos tegutses ka tollal Venemaal, mistõttu musta kassa täitmiseks oli tal vaja kanda raha oma Bahama firma arvelt Eestisse. Selle jaoks tegi Maire Joala eraldi arve, kuhu Käos kandis raha. Maire Joala võttis sularaha välja ja maksis allkirja vastu ehitajale vastavalt ehituse edenemisele. Käos sai pidevalt ülevaateid nii ehituse käigust, arvetest ja pangakonto seisust.


Murekoht tekkis, kui Maire Joala suhtes algatati 1999. aasta suvel kriminaalasi. See lõpetati peatselt, aga ometi tekkis hirm, et avastatakse teine konto, kuhu oli kantud kolm miljonit krooni. Maire Joala sõnul kartis ta, et maksuamet loeb kolm miljonit krooni tuluks ja nõuab sisse 26 protsenti tulumaksu. Saadud raha selgitamiseks tehtigi tagantjärele laenuleping, mille alusel Käos praegu raha nõuab.

"Laenuleping oli raha liikumise selgitamise vahend," rääkis Joala. "Olime kahjuks väga usaldavad," kahetses Maire Joala täna seda, et lepingut õigel ajal ei tühistatud, vaid see alles jäi.

Korterid said valmis, aga saabunud majanduskriisi tõttu ei õnnestunud neid soovitud hinnaga müüa, müük venis ja lõpiks jäi Käos oma äriga kahjumisse. Käos tuli seetõttu juba 2004. aastal ja hakkas Joalatelt raha nõudma korteri eest, mille nad olid tasuta saanud selle eest, et Maire Joala kogu katusekorruse ehitamise projekti juhtis.

Joalad maksta ei tahtnud, Jaak muutus tõrksaks seetõttu, et Käos nõudis neilt raha, mida nad kokkulepete kohaselt maksma ei pidanud. Siis ilmus välja ka laenuleping, mille alusel nõudis Käos raha.

Maire Joala ütles, et 1997. aastal elasid nad Jaaguga hästi, sest aasta varem toimunud kolme tenori tuur ja välja antud plaat tõid hästi sisse. Ta kinnitas, et oleks igal juhul teadnud, kui Jaak Joala oleks sellise laenu võtnud. Mingit laenu Jaak Maire Joala sõnul ei võtnud.

Maire Joala tunnistas, et ta oli pakkunud Käosele 25 000 eurot, et tüli lahendada.