Kui üks inimene kahjustab teise füüsilist või vaimset tervist, saab ohver küsida mittevaralist hüvitist. Eesti seadused näevad ette “mõistliku” rahasumma maksmist, kuid riigikohtu analüüs näitab, et ka kohtunikud näevad mõistlikku hüvitist väga erinevana. 

Riigikohus analüüsis mittevaralise kahju hüvitamist kriminaalasjades, täpsemalt võeti fookusesse lahendid 2018. juunist 2019. mai lõpuni. Nõudeid esitati sel ajal näiteks nii lähedase surma põhjustamise eest, hingelise valu tekitamisest kui töövõime ja elukvaliteedi olulise vähenemise tõttu. 

Ühe silm teise omast viis korda kallim

Kohtupraktika pole mittevaralise hüvitise suuruse määramisel ühtlane. See tähendab, et väga sarnase tervisekahjustuse puhul määratakse kordades erinev hüvitis