Kohtuprotsess Kajar Lemberi süüasjas algab järgmise aasta kevadel

 (16)
Rahvakogu ettepanekute arutamine Riigikogu põhiseaduskomisjonis.
Rahvakogu ettepanekute arutamine Riigikogu põhiseaduskomisjonis.Foto: Martin Dremljuga

Tartu maakohus otsustas tänasel eelistungil, et alustab ehitusettevõtja Jaago Roosmanni, Tartu endise abilinnapea Kajar Lemberi ja veel kuue inimese ning kaheksa äriühingu soodustuskelmuse süüasja arutamist järgmise aasta 18. mail.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri süüdistuse kohaselt taotlesid erinevad süüdistatavad 2006.-2015. aastani koos Roosmanniga pettuse teel Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS) ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA) toetusi, et soodustada erinevate inimeste ja äriühingute majandustegevust või saada võimalus toetust mitte-eesmärgipäraselt kasutada. Kokku saadi PRIA-lt ja EAS-lt põhjendamatult toetust 36 korral 10 objekti jaoks rohkem kui 1,8 miljonit eurot, vahendas ERRi uudisteportaal.

Tartu endine abilinnapea Kajar Lember soovis süüdistuse järgi ühel Tartu linna kinnistul Roosi tänaval arendada isiklikku äriprojekti ja oli 2016. aastal abilinnapeana seotud selle kinnistu arendamisega seotud otsuste vastuvõtmisega.

Kuna isikliku ja majandusliku huvi tõttu oleks ta pidanud end kinnistu otsustamisprotsessidest taandama, pani ta süüdistuse järgi toime toimingupiirangu rikkumise suures ulatuses. Lisaks lubas ta süüdistuse kohaselt tagada Tartu kesklinnas ühe trepi renoveerimise rahastuse linna eelarvest ja nõustus ning asus kasutama temale vastutasuks pakutud altkäemaksuna käsitletavat hüve.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Margus Grossi sõnul on avalikkus pööranud palju tähelepanu Lemberi võimalikele korruptsioonikuritegudele, kuid süüdistusest moodustavad valdava osa just majanduskuriteod.

"Iga soodustuskelmuse episoodiga peale ühe oli seotud ehitusettevõtja Jaago Roosmann. EAS-i ja PRIA eksitusse viimiseks mõtlesid süüdistatavad välja erinevaid skeeme, kuid eesmärk oli neil sama – näidata objektide hinda piisavalt kõrgena, et omaosalust ei peaks maksma. Mõnel juhul kasutati saadud toetust mitte-eesmärgipäraselt," ütles Gross.

Soodustuskelmustega tekitati prokuröri sõnul riigile kahju üle 1,8 miljoni euro.

Refereeritud artikli täisteksti loe ERRi uudisteportaalist.