“On mõistetav, et ükski kohtulahend ei saa korraga kõiki rahuldada. Kõige kahetsusväärsem viis negatiivsele kohtulahendile (käesoleval juhul esialgse õiguskaitse määrusele) reageerimiseks on süüdistada kohtunikku poliitilises kallutatuses,” teatas Delfile Kohtunike Ühingu esimees Meelis Eerik.

Samuti tuleb selgitada, et esialgse õiguskaitse eesmärgiks ei ole kaebust sisuliselt lahendada, vaid tagada kaebuse esitaja õiguste ajutine kaitse kohtuasja arutamise ajal. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine ei tähenda haldusasja sisulist lahendamist ega tekita kohtuasja arutavale kohtunikule kohustust asi kohtuotsusega samal viisil lahendada.

Sisuliselt kahtleb Tallinna linnapea põhiseaduse toimimises ning seaduste võimes tagada Eesti kohtunike sõltumatust ja erapooletust. Kohtute seadusest tulenevalt ei või kohtunik olla ühegi erakonna, valla- ega linnavolikogu liige, samuti ei tohi tema ametivälised tööülesanded kahjustada kohtuniku ametikohustuste täitmist ega kohtuniku sõltumatust õigusemõistmisel.

Seadus ei anna justiitsministrile õigust algatada kohtunike suhtes distsiplinaarmenetlust. Seega puuduvad justiitsministril hoovad kohtunikkonna mõjutamiseks.

“Kui austatud linnapea siiski arvab, et eeltoodud seaduses sätestatud kohtunike õiguslikud garantiid ei ole erapooletuks õigusemõistmiseks piisavad, ei takista tal miski tegemast mõnele riigikogus olevale erakonnale ettepanekut algatada eelnõu kohtunike sõltumatuse tagatiste täiendavaks laiendamiseks,” lisas kohtunike ühingu esimees.