Kohtunikud: palgakärbe ohuks sõltumatule kohtule

Kohtunikud hoiatavad kohtunike palga seadusandliku ja täitevvõimu suhtes tasakaalustamata kärpimise eest, sest korralik palk on kohtuniku sõltumatuse kõige tugevam tagatis.

„Kohtuniku palk kui kohtuniku ainuke sissetulekuallikas peab jätkuvalt olema konkurentsivõimeline juristide tööjõuturul ning säilitama oma maine võrreldes näiteks prokuröride, advokaatide, notarite ja kõrgete politseiametnike sissetulekutega, mis tagab selle, et kohtunikuametisse kandideerivad ka tulevikus parimad juristid,“ seisab riigikohtu esimehe ja kohtunike ühingu avalduses.

Selle põhimõtte kergekäeline ja kiireloomuline kahtluse alla seadmine võib pikaajaliselt kahjustada õigusemõistmise kvaliteeti, hoiatavad kohtunikud. Kohtuniku sõltumatus omakorda ei ole mitte kohtuniku privileeg, vaid ausa ja objektiivse õigusemõistmise tagatis. Õigusemõistmine on riigi sisejulgeoleku osa, milleta õigusriiklus ei toimi. Vähendades kohtunike palkasid, tuleb silmas pidada, et säiliks seadusandliku, täitevvõimu ja kohtuvõimu väljakujunenud palgaproportsioon, mis on õigusemõistmise autoriteedi seisukohalt tähtis.

Koheldes kõiki võimuharusid võrdselt, tuleks leida solidaarsed kokkuhoiuvõimalused. Solidaarne palgakorralduse muudatus eeldab avaliku teenistuse seaduse ja töölepingu seaduse sellist muutmist, et tekiks võimalus töö- või teenistussuhteid ühepoolselt muuta. Selliste muudatuste põhiseaduspärasus ei ole aga selge.

Juhime tähelepanu, et teiste ametnike palkade külmutamine on ette nähtud 28. veebruarini 2010. Samas nähakse kohtunikele kärbitud palga maksmist ette kuni 31. detsembrini 2010. Jääb selgusetuks, mis põhjusel, seisab kohtunike avalduses.

Teiseks vähendatakse kohtunike palkasid olukorras, kus nende palgad on juba korra külmutatud, nimelt jäi ära 2008. aasta seaduses ette nähtud palgatõus.

Solidaarsuspõhimõtte rakendamine avaliku sektori palkade vähendamisel eeldab seda, et iga ametniku palk väheneb õigusaktis ettenähtud kärpe võrra. Palgafondi kärbe näitab küll kokkuhoidu, kuid mitte solidaarsust.

Suunitlus ebavõrdsele kohtlemisele vähendab võimuharudevahelist usaldust ja tekitab põhjendamatuid riske, mis annab aluse kahelda eelnõuga saavutatava kokkuhoiu mõistlikkuses.