Kohtunik pidas Reformierakonna elektroonilisi sisevalimisi lubamatuks
Kohtuniku keeldumise tõttu on enam kui kolm kuud peale üldkogu äriregistris endiselt kirjas erakonna juhatus vanas koosseisus.
Reformierakonna peasekretär Martin Kuke sõnul on vaidlus registripidajatega tehniline ning erakonna juhtimist ja igapäevast tööd see ei mõjuta. "Sisuliselt ei ole vahet, kas ja millal mais toimunud üldkoosoleku protokollid registrisse kantakse," kommenteeris Kukk.
"Reformierakonna juhatus on seadusest tulenevalt legitiimne alates selle valimisest ja kinnitamisest üldkogu poolt 25. mail 2013. Ka vaidluse korral on registrikanne deklaratiivse iseloomuga - s.t. kannab eeskätt avalikustamise funktsiooni ning õiguslikult omab tähendust erakonna üldkogu otsus juhatuse määramise kohta," lisas Kukk.
"Kohtunik nõustus meie väitega, et hääletamistulemuste kajastamine protokolli lisadena on lubatud, kuigi kohtunikuabi, kes ei nõustunud registrikannet tegema, tõi selle põhjuseks, miks ta kannet ei teinud," märkis peasekretär.
"Ehkki kohtumääruses ei olnud see vaidluse objekt, leidis kohtunik, et sisehääletusi peaks läbi viima mittetulundusühingutes elektroonilisi hääletamisviise väljaspool üldkoosolekuid kasutamata. Sellega ei saa me põhimõtteliselt päri olla," teatas Kukk.
"Kui meil oleksid kevadel olnud sisehääletusel ainult pabersedelid kasutusel, poleks me tabanud rikkumisi, mis aset leidsid. Elektrooniline hääletus oli märksa turvalisem ja võimaldas rikkujad ka tagantjärgi tabada," tuletas Kukk meelde elektrooniliste häälte võltsimise skandaali, mille eest suve alguses visati Reformierakonnast välja Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland.
"Arvame, et elektrooniliste sisevalimiste läbi viimine mittetulundusühingutes on lubatud ja ei saa minna tagasi aega, mil valimised toimusid kuulikeste asetamisega amforasse või muul moel, mis täna ei võimaldaks kaasata võimalikult paljusid inimesi erakonna asjade üle otsustamisse," polnud ta kohtu otsusega nõus.
"Vabasektor peab olema vaba enesekorralduseks. Leian, et kui erakond on viimased kaheksa aastat viinud läbi sisevalimisi ka elektroonilisel teel ning siiani on maakohtu registriosakond seda aktsepteerinud, siis oleks kummaline nüüd asuda kohtunikuga vaidlusse selle üle, kas vabasektor peab olema riiklikult juhitud ja raamistatud või võib ta piltlikult ise otsustada, millist värvi sedeleid kasti tohib lasta, kui omavahel nii vabasektoris otsustakse," lisas Kukk.
Reformierakonna esindaja vandeadvokaat Ain Alvin firmast Glikman Alvin & Partnerid pidas samuti vaidluse sisuks tehnilist küsimust. "Oleme läbivalt olnud seisukohal, et Eesti Reformierakond on vaidlusaluse protokolli vormistanud vastavalt kehtivale õigusele. Kuna Eesti Reformierakonna kui kliendi soov on oma õiguste eest seista ringkonnakohtus, oleme ka klienti teavitanud, et kohtumenetluses võib lahendini jõudmine võtta mitmeid kuid," teatas Alvin.
Otsustamine läheb ringkonnakohtusse
Kuna tegemist ei ole lõpplahendiga, siis ei ole otsus avalik ning Harju maakohus kohtu motiive avada ei saanud. Harju maakohtust saadeti asi otse edasi Tallinna ringkonnakohtusse, kus seda hakatakse edasi arutama.
Reformierakond võimaldas juba aastaid oma liikmetel valida erakonna otsustuskogusid ka elektrooniliselt, identifitseerides end ka ID-kaardi, mobiil-ID, Facebooki või meili teel.
Viimase üldkogu järel puhkes võltsimisskandaal, sest mitmel pool Eestis hääletasid piirkondade arendusjuhid lihtliikmete eest. Suuremat osa taolisi juhtumeid seostas Reformierakond Ojulandiga, kes visati selle eest Reformierakonnast välja. Ojuland lubas oma õiguseid kohtus kaitsta, aga loobus sellest.
Võltsimisskandaal tõmbas aga mitme juristi tähelepanu, kelle hinnangul ei luba seadus ühe MTÜ sisevalimistel meili ja Facebooki konto abil enda tuvastamist ning ka ID-kaardi ja mobiil-ID abil enda tuvastamist peeti õiguslikult kaheldavaks. Kaheldi ka selles, kas erakonna otsustuskogusid saab üldse praeguste seaduste kohaselt elektrooniliselt valida.
