Kohtunik ja politseinik tohivad parteistuda

 (49)
Merle Parts

Justiitsministeeriumis valminud uue erakonnaseaduse eelnõu lubab uuest aastast ka kohtunikel, prokuröridel, politseinikel, õiguskantsleril ja teistel ametnikel parteidesse kuuluda, seda õigust ei saa siiski tegevteenistuses olevad kaitseväelased.

Erakonda astumise õiguse saajad ei tohi siiski kuuluda parteide juht-, kontroll- või revisjoniorganeisse, kirjutas Postimees.

Eelnõu väljatöötamisega tegelenud justiitsministeeriumi nõunik Ero Liivik põhjendas erakonda kuulumise piirangute leevendamist reedel BNS-ile sellega, et demokraatlikus ühiskonnas ei peaks olema piiratud inimeste võimalus osaleda aatelistes ühendustes, nagu ka erakond seda on.

“Tegelikult on ka täna ametniku osalemine erakonna poliitika kujundamises võimalik isegi juhul, kui ta ei ole erakonna liige, rääkimata olukorrast, kus ta ei ole erakonna juhtorgani liige — seega tuleks vältida niiöelda näivust ja anda talle võimalus ka avalikkuse silmis respekteeritult olla erakonna liige, see tähendab selge maailmavaate kandja,” sõnas Liivik, kes ise on Res Publica liige.

Riigikohtu esimees Uno Lõhmus ütles Postimehele, et teoreetiliselt ei ole kohtuniku kuulumises erakonda midagi halba, kuid Eesti poliitilise kultuuri taset arvestades kätkeb see endas ohte. “Eesti tingimused on teistsugused kui mõnel pool Euroopas ja meie ühiskond pole selleks veel küps,” ütles ta.

Lõhmus lisas, et olukorras, kus ka prokuröridel on üha suurem õigus teha kokkuleppeid, algatada või mitte algatada menetlusi ja nii edasi, on ka nende parteisse kuulumine siinseid olusid arvestades probleemne.

“Oht on olemas, kas inimene suudab alati käituda südametunnistuse järgi või hakkab kõrvalist mõju avaldama teatud parteiline distsipliin,” ütles riigikohtu esimees ajalehele.

Tallinna linnakohtu kohtunik Merle Parts ütles ajalehele, et kui seadus vastu võetakse, tema kindlasti ei tõtta kuhugi erakonda astuma.

Ta nentis, et ühest küljest pole parteisse kuulumine halb. “Kui on tegemist poliitilist maiku omava protsessiga ning kohtunik omab samuti poliitilist kalduvust, on tal alati võimalik ennast taandada,” ütles Parts. “Kuid Eesti on suhteliselt väike riik ja politiseerumine on siin küllalt suure tähtsusega ja ma kardan, et see võib õigusemõistmisele mõju avaldada küll.”