Kohtu esimees pani tütre ametikorterisse elama

Tallinna ringkonnakohtu esimees Jaan Kartau on saanud riigilt kuuekroonise ruutmeetrihinnaga neljatoalise korteri, mida kasutab aga tema tütar, kirjutas Eesti Päevaleht.

Kartau tunnistas ajalehele, et elab koos abikaasaga teises kohas ning ametikorterit kasutab tema tütar. Samas majas Tallinnas Alvari 35 elavad veel õiguskantsler Allar Jõks, riigiprokurör Andres Ülviste ning sotsiaalministeeriumi kantsler Maarja Mändmaa.

Ühe majas elava kohtuniku sõnul elab Kartau korteris noorpaar.

“Ei tea sellest. Mul käib tütar seal küll, jah,” lausus kohtunik. Ajalehe küsimusele, kas tütar elab pidevalt Alvari tänavas, vastas ringkonnakohtu esimees, et vahetevahel elab.

Justiitsministeeriumiga sõlmitud üürilepingus on aga kirjas, et kui korteris elavad veel teised inimesed, peab seda ka lepingus märkima. 80-ruutmeetrise neljatoalise korteri eest maksab kohtunik kuuekroonise ruutmeetrihinna juures 480 krooni kuus, millele lisanduvad kommunaalmaksud. Kartau ametlik kuupalk koos lisatasudega oli 2001. aastal üle 24.000 krooni.

Kartau sõnul on ta seisukohal, et ametikorterit oleks tal vaja, kuid kaalub siiski selle vabastamist. “Seda enam, et kogu aeg on mingid probleemid ja kahtlused. Praegu on küsimus selles, et on tarvis midagi uut osta,” lisas ringkonnakohtu esimees.

Justiitsminister Märt Raski sõnul pole väärikas, et sellise kuupalgaga ametiisikud elavad riigikorterites. “Olen sirgjooneliselt seisnud selle eest, et ametikorterite aeg oleks läbi,” ütles Rask. “Üks väärikas ringkonnakohtu esimees võiks mõelda ka sellele, et selline käitumine kahjustab kohtuniku sõltumatust. Kuidas inimesed aru ei saa, et olles seotud ametikorteriga, on nad ju sunnismaised.”

Tallinna linnakohtu esimehe Helve Särgava sõnul on juhtum kahetsusväärne. Särgava sõnul öeldi juba kolm aastat tagasi tööle tulnud noortele kohtunikele, et ametikortereid enam ei anta.

Justiitsminister Raski sõnul olid ametikorterid otstarbekad 1990. aastate alguses, kui Tallinnas oli suur kohtunike puudus. Nüüd peaks nii kõrgel postil olevad inimesed ise korteri suutma osta või üürida, lisas Rask.

Rask on seda meelt, et elamufondist 0,7 protsenti moodustavad ametikorterid läheksid Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi kätte, kes toimetab nendega edasi vastavalt turuhindadele.