Politsei- ja piirivalveameti (PPA) kodakondsus ja migratsiooniosakonna menetlusbüroo juht Maige Lepp selgitas Delfile, et Kristina vanemad peavad valima, millise kodakondsuse nad oma lapsele jätavad.

"Kui last ei vabastata teise riigi kodakondsusest, siis vastavalt seadusele loetakse laps Eesti kodakondsuse kaotanuks," ütles Lepp. "Edasi tuleb tal taotleda elamisluba."

Kristinale jääb veel kaks võimalust

Lepa sõnul on lapse emal, kes on määratlemata kodakondsusega, võimalus taotleda ka endale Eesti kodakondsust.

"Kui ema saab Eesti kodakondsuse, vabastab Venemaa lapse oma riigi kodakondsusest ka alaealisena, kui lapse vanem seda taotleb," selgitas Lepp. "Teist võimalust hetkel kehtivate seaduste alusel ei ole, kuna Eestis on topeltkodakondsus keelatud."

Lepp lisas, et kui lapsel jääb kehtima teise riigi kodakondsus ja kui ta saab täisealiseks on tal võimalik teisest kodakondsusest loobuda ja Eesti kodakondsus taastada.

Menetluses on veel üle saja juhtumi

Hetkel on PPA menetluses 107 topeltkodakondsuse juhtumit, kelle puhul on algatatud kodakondsuse kaotanuks lugemise menetlus põhjusel, et isik on vastu võtnud mõne muu riigi kodakondsuse, nendest lapsi on seitse.

Viimase kümne aasta jooksul on PPA teinud Eesti kodakondsuse kaotanuks lugemise otsuseid 694 inimese suhtes.

Statistika järgi on isikute hulgas, kelle suhtes on PPA otsuse teinud, kõige enam selliseid, kes lisaks Eesti kodakondsusesse kuulumisele omasid ka Vene Föderatsiooni kodakondsust, neid oli 495. Järgnevad need, kellel on lisaks Soome kodakondsus – 75 ja Saksamaa 37 juhtumiga.

Võimuliidu saadikud lükkasid täna riigikogus ühe poolthäälega tagasi sotsiaaldemokraatide eelnõu, mis oleks säilitanud Kohtla-Järvel elavale 13-aastasele tüdrukule Eesti kodakondsuse.

Häältega 38:37 tagasi lükatud kodakondsuse seaduse muutmise eelnõu lähtuski Eestis sündinud ja 2001. aastal naturalisatsiooni korras Eesti kodanikuks saanud tüdruku juhtumist.

Lapse isa astus 2009. aastal Vene Föderatsiooni kodakondsusesse. Toona võttis isa naaberriigi konsuli soovitusel Venemaa kodakondsuse ka oma tütrele, teadmata midagi sellest, et Eestis on topeltkodakondsus keelatud.

Neli aastat elas Kristina rahulikult kahe riigi kodakondsena, kedagi see ei seganud. Kui aga Kristina nimele välja antud Venemaa passi nägi politsei- ja piirivalveameti ametnik, järgnes kiire reageering. Ametnik teatas, et kuna Eestis on topeltkodakondsus keelatud, on neil kohustus võtta Kristinalt ära Eesti kodakondsus.

Kui inimene on Eesti kodakondsuse saanud naturalisatsiooni korras ja PPA-le saab teatavaks, et ta on lisaks omandanud muu riigi kodakondsuse, alustatakse menetlust, kus inimesele antakse valik, kummast kodakondsusest ta loobub. Kuni tänase riigikogu otsuseni oli menetlus peatatud.

Eelmise nädala Eesti Ekspress tõi päevavalgele loo Kohtla-Järve tüdrukust, kellelt ähvardatakse võtta Eesti kodakondsus, sest tal on ka Vene kodakondsus. Probleem on selles, et Eestis pole lubatud topeltkodakondsus ja alaealisel pole võimalik Venemaa kodakondusest enne täisealiseks saamist loobuda.