„Üldiselt on see täiesti tõsine rajoon, sest seal on jäätumisaste suur, see tähendab, et lund on palju, ja mäe reljeef on suhteliselt järsk, nii et libisemisvõimalust on seal üpris palju. Kui minema hakkab, siis on väga raske ennast kinni saada,“ rääkis Sarmet.

Kuidas ja miks tekivad lume- ja jääsillad, mida mägironijad ületasid? „Kui liustikud liiguvad, siis tekivad liustike pinnale praod. Mõni liustik liigub 10 cm päevas - mõni rohkem, mõni vähem. Praod lähevad laiemaks. Kui on tuisune ilm, siis tuiskab lumi praost üle ja tekib tugev lumekarniis. See võib olla isegi meeter või kaks paks. Öösel on paarkümmend kraadi külma, siis külmub ära, päeval sulatab natuke ja nii muutub ta täiesti kindlaks,“ selgitas Sarmet. „Sealt käiakse tihti üle.“

Sarmet märkis, et sillale ei minda hulgakesi peale, vaid üks inimene julgestatakse nööriga ning tema proovib, kas sild kannab või mitte. Nii saab esimesena läinu välja tõmmata, isegi kui ta sillast läbi kukub. Seetõttu ei taha Sarmet uskuda, et mägironijad läksid sillale neljakesi.

„Arvatavasti olid seal ka pealtnägijad, sest kuidas muidu nii kiiresti reageeriti. Õnnetus juhtus ju 6-8 paiku hommikul, ilmselt pidi olema keegi, kes nägi seda pealt ja andis alarmi,“ sõnas Sarmet.

Õnnetus juhtus 5900 meetri kõrgusel, kopterid lendavad 5500 meetri kõrgusele, nii et vigastatuna leitud Annemai tuli kõigepealt umbes 400 meetrit alla poole transportida, et helikopter ta haiglasse saaks viia.

Peruu linna Huaraze lähedal lumises mäestikus kadus pühapäeval neli eestlast. Neist leiti elusana Annemai, kes viidi Huarazi linna haiglasse. Ülejäänud kolme ronijat pole seni leitud.