Koertega kasvanud laste lugu ajas saatejuhid vanduma
Teemat kommenteerima kutsutud sotsiaaldemokraat Eiki Nestor püüdis kasutada sõna kodu, kust lapsed pärit on, kuid parandas siis ennast: „Kodu on vale sõna. Mis kuradi koht see on? Vabandage vandumise pärast!“
Ruussaar küsis: „Kuidas saab see olla võimalik, et narkomaanist emal on kaheksa last ja keegi kurat ei märka?“.
Ruussaar märkis, et kui vaadata sündivate laste arvu ja kooliminevate laste arvu, siis ilmneb, et umbes pooltuhat kuni 700 last on kuhugi kadunud. Tema sõnul loodetakse salamisi, et nad on koos vanematega välismaale kolinud, aga kus nad tegelikult on, ei tea keegi.
Nestor möönis, et omad kohustused on sellise juhtumi puhul nii lastekaitsetöötajatel, kui ka politseil. Ta rääkis, et tegematajätmiste väljatoomisel võime jõuda teemadeni, mis pole üldse mitte lastega seotud. Ta tõi näiteks haldusreformi.
„Ma olen kindel, et ministeeriumis ei ole puudus mõistusest, et uut seadust kirjutada,“ rääkis Nestor. „Aga tänane hoolekanne paneb väga palju kohustusi omavalitsustele ja tõenäoliselt uus seadus lisaks neid veel. Siis jõuame lõputu dilemmani riigi ja omavalitsuse suhetes – kellel ja mis ülesanded on ja kui palju on selleks raha.“
Vanemahüvitise alammäära tuleks tõsta ja ülemmäära langetada
Ajakirjanik Priit Hõbemägi pakkus, et ümber tuleks vaadata vanemahüvitise süsteem. Tema sõnul oleks sellega võimalik saavutada sotsiaalset võrdsust.
„Väga mõistlik oleks ülalt üks tükk ära võtta ja see allapoole juurde anda,“ sõnastas ta oma ettepaneku, mis seisnes vanemahüvitise ülempiiri langetamises ja alampiiri tõstmises.
Ka Ruussaar ja Nestor olid nõus. Ruussaar leidis, et kui ema või isa teatud regulaarsusega ei näita, et nad last kasvatavad, siis tuleks nad ka vanemahüvitisest ilma jätta. „See tuleks siduda teatud hoobadega, mis näitaks, et vanem teeb tööd, sest lastekasvatamine on raske töö,“ kõneles ta ja tõi näiteks, et kui tema ajakirjanikuna tööd ei tee, siis ta ka palka ei saa.
Ka Nestor leidis, et vahemik, kuhu vanemahüvitise suurus jääb, võiks olla väiksem. Teise momendina tõi ta välja, et vanemahüvitis ilma lasteaiakohtadeta on pool süsteemi.
Nestor pakkus, et vanemahüvitise maksimummäär võiks olla kaks keskmist palka, tänase kolme keskmise asemel. „Kolmelt kahele toomine ei põhjusta traagikat, eriti siis, kui seda teatada pikemat aega ette,“ sõnas Nestor ja märkis, et praegu saavad 20 prostenti vanemahüvitise saajatest kätte 80 prostenti kogu vanemahüvitiseks makstavast rahast.
Samal ajal kui vanemahüvitis on seotud palgaga, on muud peretoetused fikseeritud määraga. Nestori sõnul kulub vanemahüvitisele rohkem raha, kui teistele peretoetustele kokku. Lastetoetusteks eraldab riik aastas 70 miljonit eurot, samas kui vanemahüvitisele kulub üle 170 miljoni euro. Nestor märkis, et ka IMF peab seda raha raiskamiseks.
Lapsed ei sepista veel oma õnne
Kogu sellest traagiliselt juhtumist tuleks Nestori sõnul õppida, et me ei saa jätkata suhtumisega, et „iga mees on oma õnne sepp“. „Peaks aru saama, et eelkõige kaotavad kõige väetimad, nemad veel ei sepista midagi,“ lausus Nestor.
Ruussaar lisas, et „Viimse reliikvia“ filmist tuntud laulu ridades ei ole küll midagi valet, aga sepaks peab enne saama, viidates, et lapsi peab kaitsma, sest nemad ei saa veel ise „oma õnne valada“.
