Koerad purevad Eestis viit inimest päevas

 (59)
Siberi husky
Reuters/Scanpix

Eelmisel nädalal vapustas Soome avalikkust tragöödia, kus kümneaastane poiss hukkus oma koduõuel pere rotveileri rünnaku tagajärjel. Sellealast Eesti statistikat uurides tuleb välja, et nii kurbade tagajärgedega juhtumid on meil harvad, kuid et koerad inimesi tõsiselt purevad, on täiesti igapäevane nähtus.

Tervisekaitseinspektsiooni (TKI) andmetel pöördusid näiteks mullu koerte poolt lõhki kistud käte, jalgade või näoga inimesed arsti poole enam kui 1900 korral, seega keskmiselt saab iga päev koerte käest pureda üle viie inimese, kirjutab Eesti Päevaleht Online.

“Üle kolmandiku kõigist juhtudest leiavad aset just Tallinnas ja Harjumaal,” nentis Iiris Saluri TKI-st, lisades, et ainuüksi selle aasta esimeste kuudega on Harjumaal agressiivsete koerte tõttu viga saanud juba üle saja inimese.

Tallinnas asuva Põhja-Eesti regionaalhaigla erakorralise meditsiini arst Andres Niineväli osutas, et tal tuleb koera poolt puretud inimestega pidevalt tegeleda. “Mõni päev lausa mitu korda, teinekord pole jälle mitte ühtegi,” tähendas ta, märkides, et arvestades koerahammustuste suurt hulka on tegu tõsise probleemiga.

Niineväli viitas, et kannatajaid on enamasti hammustanud võõrad penid, kuid tavalised on ka juhud, kui koerad on agressiivsust üles näidanud oma peremeeste vastu. “Näohaavasid on tekitanud reeglina kannatajate oma koerad, kui sööki võtma või juurde panema minnes pole võimaliku rünnakuga arvestatud,” rääkis Niineväli. “Kuid kõige enam on hammustatud jalga.”

Helve Breiberg Ida-Tallinna keskhaiglast ütles oma kogemuse põhjal, et enamasti on ründajaks olnud just oma pere või tuttavate koer.

Juba paarkümmend aastat koerte dresseerimisega tegelenud Alla Petrova sõnul peituvad koerte agressiivsuse põhjused ikka nende omanikes. “Inimeste elud pole praegu sugugi lihtsad — oleme tihti konfliktis iseendaga, oma pereliikmetega, naabritega. Kogu see stress kandub ka peres olevale koerale edasi,” teadis Petrova koerte hingeelu hästi tundva inimesena rääkida. “Niisama ei käitu nad kunagi agressiivselt. Koeral peab alati tekkima mingi põhjus, miks ta enesekaitseks inimest ründab.”

Petrova osutas, et mingil määral võib agressiivsus koerte puhul varjatult olla ka kaasasündinud ning lööb välja just stressis loomadel.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines