Kodanikuühendus: Epler saadab metsanduse arengukava juhtrühma laiali, et vabaneda tülikatest huvirühmadest

Keskkonnaminister Rain Epler saatis eile ootamatult laiali metsanduse arengukava 2030 protsessis otsustavat rolli täitva juhtrühma, tuues ettekäändeks, et arengukava koostamine on läinud üle algse tähtaja. Laiali saadetud juhtrühma töös osalenud kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) leiab, et tegemist on ilmsesti otsitud põhjusega, mille tegelikuks eesmärgiks näib tülikatest huvirühmadest vabanemine.

Epler andis avalikkusele teada, et kutsub kokku uue juhtkogu, kuid plaanib enne seda pidada nõu ministeeriumi ametnike ja väliste ekspertidega. Minister lisas, et arengukava sisulise ettevalmistamisega peavad tegelema valdkonna eksperdid ja juhtkogu peab olema see organ, kes „tempot“ hoiab ja eriarvamuste puhul kompromissi leidmise nimel töötab.

Tegelikkuses on juhtrühma kuulunud metsanduse parimad eksperdid ning mõjukamad huvirühmad nii puidutööstuse kui ökoloogia poole pealt ning „kompromisse“ pole leitud eelkõige selle pärast, et puidutööstuse esindajad ei soovi oma ülehinnatud ootustes vähimalgi määral järele anda, ehkki looduskaitse pool on kompromissideks valmis, märgib kodanikuühendus.

Kompromiss ei saa aga tähendada, et tööstuse esindajatel lastakse ilma igasuguse sekkumiseta meie metsadele sedavõrd intensiivne majandamiskoormus seada, mis jätkaks meie ökoloogiliste, kultuuriliste ja sotsiaalsete väärtuste kahjustamist, millest nii eksperdid kui rahvaesindajad avalikkust juba aastaid alarmeerivad, leiab EMA.

Arengukava eelnõu viibimine seisneb eelkõige selles, et 2019. aasta lõpul otsustasid protsessi juhtivad ametnikud asekantsler Marku Lambi eestvedamisel lükata tagasi metsanduse arengukava arengustsenaariumitele tehtud mõjuhinnangu, mille tõttu polnud juhtrühmal mingisugust teaduslikku alust, mida erinevate nägemuste tasakaalustamisel kasutada. Tagasi lükatud mõjuhinnang koostati Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse eestvedamisel ning selle koostamises osalesid nimekad eksperdid kõikidest asjasse puutuvatest valdkondadest.

Muu hulgas seadis mõjuhinnang säästva raiemahu piirimääraks 8 miljonit tihumeetrit aastas, kusjuures möödunud kümnendi raiemaht oli keskmiselt ligi 11 miljonit tihumeetri aastas ning tööstuse esindajad soovivad uude arengukavasse veelgi suuremaid raiemahtusid. Ministeerium lükkas mõjuhinnangu tagasi, väites, et see olevat keskendunud liialt metsade ökoloogilisele olukorrale ja kliimamuutuste leevendamisele, märgib kodanikuühendus.

„Uus minister kasutab arengukava protsessi juhtinud ametnike kehva tööd ettekäändena, et eemaldada otsustusprotsessist looduskaitselisi ning metsade kultuurilisi ja sotsiaalseid väärtusi kaitsvad huvirühmad,“ leidis juhtrühma töös osalenud EMA koordinaator Linda-Mari Väli. „Tegemist on ennekuulmatu käitumisega, mis muu hulgas tõmbab kriipsu peale ministeeriumi juhatusel tehtud ja hetkel pooleliolevale tööle, vaevumata isegi selle sisuga tutvuma.“

Eesti Metsa Abiks on olnud metsanduse arengukava koostamisprotsessis alates 2018. aastast, kui algas probleemide kaardistamine. Samuti hilisemas huvirühmade arutelude protsessis ning juhtrühma töös.