Kodakondsuse saamist tuleb lihtsustada

Euroopa Nõukogu (EN) inimõiguste voliniku Alvaro Gil-Roblesi hinnangul peab Eesti lihtsustama oma kodakondsuspoliitikat nii, et mittekodanike integreerimine Eesti kodanikeks toimuks kiireimal võimalikul viisil.

“Eesti peaks hoiduma kodakondsuseta inimeste arvu suurenemisest,” ütles Gil-Robles neljapäeval oma ametliku Eesti visiidi lõpus ajakirjanikele ning tegi ettepaneku, mille kohaselt saaksid kõik Eestis sündivad lapsed automaatselt Eesti kodanikeks.

Gil-Roblesi hinnangul pole õige, kui vastsündinu mitte-eestlastest vanemad peavad lapse registreerima sünniregistris ning lisaks tegema veel ka kodakondsuse saamiseks taotluse. “Teiste maade näitel võin öelda, et paljud lapsevanemad jätavad selle taotluse tegemata kas lihtsalt passiivsusest või teadmatusest, ent vanemate tegematajätmise ohver on vastsündinu, kes jääb ilma kodakondsuseta.”

Euroopa Nõukogu volinik pakkus välja, et riik võiks arvestada vastsündinu sünniregistrisse kandmist kui kodakondsuse taotluse avaldust. “Riik peab kaitsma oma maal sündinud laste juriidilist seisust ning hoiduma kodakondsuseta inimeste arvu kasvatamisest,” ütles ta. “Kui vanemad ei taha oma lapsele aga Eesti kodakondsust, märgivad nad selle samuti sünniregistrisse. Samuti võib laps täiskasvanuks saamisel soovi korral oma kodakondsust vahetada.”

Gil-Roblesi hinnangul on Eesti kodakondsuse saamisel pisut liiga palju bürokraatiat, võimalusel tuleks muuta eesti keele eksami tegemise korda ning võib-olla peaks ka eksamit lihtsustama. “Võimalik võiks olla ka keelekursuste organiseerimine, mis lõppeksid eesti keele tunnistusega,” ütles Robles. Ta lisas, et lõpplahenduse peab leidma siiski riik.

Välisminister Kristiina Ojulandi hinnangul oleks vastsündinutele ilma vastava taotluseta kodakondsuse andmine üsna keeruline. “Ma arvan, et kodakondsusküsimus laste suhtes sõltub eelkõige ikkagi vanemate tahtest. Riik ei saa kellelegi kodakondsust peale suruda — see peab olema ikkagi vanemate vabal tahtel. Kui laps on saanud täisealiseks, sõltub kodakondsus juba tema tahtest,” leidis Ojuland ning lisas, et kahtlemata vajab Gil-Roblesi ettepanek läbitöötamist ja arutluselevõttu.

Gil-Robles tõi Eesti valupunktidena peale integratsiooni välja ka väga halvas seisukorras olevad vanglad ja arestimajad. Samuti ütles ta, et Eesti peaks rohkem tegelema kodu- ja perevägivalda puudutavate probleemidega ning inimkaubanduse ja advokaadi kaitsekohustuse tagamisega.