Kodakondsuse nullvariant on Keskerakonna seisukoht juba mitmendat aastat

 (137)
Keskerakonna kongress 2015
Keskerakonna kongress 2015Foto: Hendrik Osula

Paljud jahmusid, kui lugesid eile, et Keskerakonna esimees Jüri Ratase arvates kujuneb järgmistel riigikogu valimistel Keskerakonna üheks põhilubaduseks hallipassimeestele Eesti kodakondsuse andmine. See lubadus, nn kodakondsuse nullvariant, on tegelikult juba mõnda aega Keskerakonna seisukohaks olnud.

Juba 2014. aasta oktoobris teatas Keskerakond, et on algatanud riigikogus eelnõu, mis annaks välismaalasele, kes on enne 20.08.1991. aastat Eestis sündinud või Eestisse elama asunud võimaluse taotleda Eesti kodakondsust lihtsustatud korras. Eelnõu kohaselt kaoks antud inimestel kohustus läbida täna nõutavat keele- ja põhiseaduseksamit. Tollal kiitsid seda eelnõu nii Mihhail Stalnuhhin kui Kadri Simson.

2015. aasta riigikogu valimiste ajal oli see Keskerakonna programmis mustvalgel kirjas. "Kodakondsuseta või kolmandate riikide kodakondsusega inimesed, kes on Eestis elanud vähemalt 1991. aastast, omandavad õiguse kodakondsusele lihtsustatud korras. Eesti on nende inimeste ainus kodu, neil on siin sõbrad ja töökoht, neil peab olema võimalus osaleda meie ühise ruumi poliitilises korraldamises," seisab programmis.

Seotud lood:

Pikaajaline keskerakondlane Enn Eesmaa oli natuke kimbatuses, kui ta pidi meenutama, kas 2014. aastal eelnes eelnõu esitamine ka mingi tõsisem diskussioon Keskerakonnas. Tema sõnul on aastate jooksul sellest tõesti juttu olnud, eriti seoses venekeelsete riigikogu liikmetega.

Tema erakonnakaaslane Mihhail Stalnuhhin meenutas, et juba kümnekonna aasta eest tahtis ta anda sisse sarnase eelnõu, aga tollal oli keskfraktsiooni juhiks Vilja Savisaar, kes oli selle vastu, sest sellest tulevat vaid tüli. Erakonna sisemise rahu huvides veendi Stalnuhhinit, et ta ei annaks eelnõu sisse ja nii ka läks.

2014. aastaks oli olukord niipalju muutunud, et Keskerakonnas oli võimalik ilma keeleeksamita kodakondsuse andmise eelnõu sisse anda. Üheks meelemuutuse põhjuseks oli Stalnuhhini sõnul eelnevate aastate suur väljaränne.

"See oleks üks mehhanism, millega annaks inimesi natuke rohkem siduda nende kodumaaga, anda neile märku, et see on kodumaa ja selle nimel tasub elada, töötada ja makse maksta," ütles Stalnuhhin.

Selle valitsuse koalitsioonilepingus pole punkti kodakondsuse andmisest ilma keeleeksamita ning Stalnuhhini sõnul tuleb koalitsioonilepingut järgida. Üheltki eelnevalt koalitsioonilt poleks Stalnuhhini sõnul tulnud sellist liikumist ühiskonna solidaarsuse poole. "Maksureform, pensionireform, omavalitsuste rahastamise muutmine, kõik need protsessid on sellised, mida kogu hingega toetan," ütles Stalnuhhin.

Ka Stalnuhhini valijate jaoks on hetkel palju olulisemad sotsiaalmajanduslikud teemad. Mis puudutab halli passiga inimesi, siis oleks tema sõnul praegu vaja ühte korralikku sotsioloogilist uuringut, mis ütleks, kui paljud neist üldse tahavad omale Eesti kodakondsust. Narvas hallipassimeestega suheldes on Stalnuhhinile jäänud mulje, et neid ei pruugi väga palju olla.

Nimelt kaasneb kodakondsusetusega nii plusse kui miinuseid. Riigikogu valimistel küll valida ei saa, aga samas saab ilma viisata Venemaad külastada.