“Eesti Televisiooni täna hommikusaates Terevisioon külas olnud peaminister Andrus Ansip ütles, et rahvas kaotaks tulumaksu alandamise edasilükkamise tõttu 1,5 mld kr, mis suuresti läheks 20 suurpõllumehe taskusse. Ja seda koolilaste ranitsatoetuste arvel. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul on see meedias palju korratud väljaütlemine valijatega manipuleerimine ja rahva eksitamine,” teatas Eesti põllumajandus-kaubanduskoda.

“Kindlasti ei maksta toetusi ainult 20 suuremale põllumajandustootjale, nagu sõnastas peaminister eelarvekärbete otsustamise päeval. Eelmisel aastal sai põllumajandustoetusi üle 24 tuhande põllumajandustootja. Kindlasti ei lähe toetused kellegi taskusse, vaid nende abil hoitakse elu Eesti maapiirkondades vähegi inimväärsel tasemel. Nende toetuste abil on Eesti põllumajandustootjatel väikegi võimalus jääda püsima Eesti toiduaineteturul. Välja surujateks on Euroopa Liidu suured põllumajandusriigid, kes maksavad oma põllumeestele kordades rohkem toetusi, kui meie Eesti riik seda suuteline tegema on. Investeeringud põllumajandusse olid niigi taasiseseisvuse aja algusaastatel pärsitud või isegi võimatud, alles nüüd on tulnud võimalused kaasajastada põllumajandustootmist. Seda on seni võimaldanud toetused ja nende abil võetud pangalaenud. Võrreldes eelmise aastaga oluliselt langenud kokkuostuhinnad, kordades kallinenud tootmiskulud ning saagi koristust takistav ilmastik panevad tõsistesse raskustesse nii suured kui ka väikesed põllumehed, kelleni planeeritud maksed peaksid jõudma. Põllumajandustootjad on maal suurimad tööandjad ja palgamaksjad. Kui see külg maaelust kaob, siis tuleb kardinaalselt suurendada sotsiaaltoetusi, sest riigina toimides ei saa ju ka maarahvast lasta nälga surra,” seisab koja avalduses.

Eesti põllumajandus—kaubanduskoda saatis selle nädala kolmapäeval välja pressiteate, mis teatas EPKK seisukohast, mille kohaselt peaks Vabariigi Valitsus ka tuleva aasta eelarvesse kavandama maaelu arengukava toetuste täiel määral kaasrahastamise, toetused kodumaise toidu tutvustamiseks ning Euroopa Liiduga liitumisel kokku lepitud põllumajandustoetuste lisamaksed, mis aitaksid Eesti ettevõtetel ühisturul vähegi konkurentsis püsida.

“Kava 2009. aasta eelarves toetusi vähendada seaks Eesti põllumajandussektori tõsistesse raskustesse. Lisaks on Eestis tänavu hilissuvel ka äärmuslikud ilmaolud, mis kahandavad loodetud hea saagi miinimumini. On kahetsusväärne, et Eesti riigi juhtpersoon ei ole leidnud võimalust alles 19. augustil välja öeldud Eesti maarahva märkamisele, vaid on oma sõnadega külvanud vaenu põllumeeste ja teiste Eesti elanike vahel,” märgib Eesti põllumajandus-kaubanduskoda.