Koalitsioonis puudub piirangute kehtestamise osas üksmeel: Ratas soovib restoranide varakult sulgemist, Kallas otsib põhjuslikku seost
(906)
Tänasel terviseameti pressikonverentsil ütles keskerakondlasest tervise- ja tööminister Tanel Kiik koroonaviiruse levikut kommenteerides, et praeguses olukorras ei ole võimalik jätta reageerimata.
"Põhimõtteliselt võitleme praegu märtsikuu eest, et kevad tuleks kergem. Nii haiglate kui surmajuhtumite mõttes," rääkis Kiik, kes toetab täiendavate piirangute kehtestamist.
Kiigega on piirangute kehtestamise vajalikkuses sama meelt valitsusse mittekuuluv, kuid koalitsioonis mõjukas endine peaminister Jüri Ratas, kes pakkus välja piirangute laiendamise hariduses ja meelelahutusvaldkonnas.
Ta tegi ettepaneku, et pärast järgmise nädala koolivaheaega jätkaksid koolid distantsõppega ja seda üle Eesti. Ratase sõnul on praegu isegi väikeseid maakoole, kus on koroona sees ja levib.
Samuti pidas ta kaheldavaks, kas restoranid peavad ikka õhtul üheksani lahti olema. Tema arust võiks need sulgeda juba 17-18 ajal.
Samas kinnitas eilses "Aktuaalses kaameras" keskerakondlasest kultuuriminister Anneli Ott, kellel tuleb kaitsta kindlat valdkonda laussulgemiste eest, et hetkel kultuuris suuri täiendavaid piiranguid ette näha ei ole.
Piirangute suhtes on oluliselt skeptilisem Reformierakonna juht, peaminister Kaja Kallas, kes ütles "Aktuaalse kaamera" stuudiointervjuus, et viiruse piiramisel annaks paremat tulemust inimeste kodusele tööle saatmine kui restoranide sulgemisaja varasemaks toomine.
"Kui me teame, et põhilised kolded on meil kodudes ja töökohtades, siis sellele ei aita ju piirangute tegemine näiteks meelelahutusasutustes. Seal peab olema põhjuslik seos. Me peame suutma seda põhjendada, miks üks või teine asi tehtud on. Restoranides meil ei ole ju koldeid, meil on kolded töökohtades ja kodudes," ütles Kallas.
"Minu jaoks töötaks see kõige paremini, kui tööandjad mõistaksid ja ütleksid inimestele, et olge kenad, teie lähete nüüd kodutööle, olete üks-kaks nädalat kodukontoris. Ja sellest oleks palju suurem mõju nakatumise allasaamisel kui sellel, et restoranid lähevad tund aega varem kinni," lisas peaminister.
Kallas hoidis piirangute karmistamise suhtes skeptilist joont ka tänases riigikogu infotunnis. Ta rõhutas, et piirangute ja nende toime vahel peab olema põhjuslik seos. "On piiranguid, mida on väga lihtne teha. Aga nagu ma olen korduvalt rääkinud, üks on puhtalt see nakatumisnäitaja, inimesed, kes saavad selle viiruse. Aga teine pool on nähtamatud ohvrid, keda me iga päev ei näe, aga kes samuti kannatavad selle kriisi läbi. Nii et me peame tasakaalu leidma," selgitas Kallas.
Ta rääkis, et erinevaid näitajaid tuleb jälgida koostoimes. "Üks on nakatumiskordaja, mis tõepoolest on suur ja on probleem. Teiseks on haiglas olevad inimesed, see, et meie meditsiinisüsteem peaks vastu ja meie õed ja arstid ei oleks ülekoormatud. Kolmandaks on see, kui palju inimesi on juhitaval hingamisel ehk kui paljud vajavad ventileerimist. Ja neljandaks on see, et kui palju nendest haigusjuhtudest on teadmata päritolu, palju on sihitult teada, kust need tulevad."
Kallas viitas, et haiglate olukord ei ole veel kriitiline, kuid möönis, et näitajad on omavahel seotud. "Kui nakatumiskordaja tõuseb, siis tõuseb tõenäoliselt ka haiglas olevate inimeste arv."
Ta tõi välja, et praegu tõuseb eelkõige noorte inimeste nakatumise arv. "Noored inimesed ei jää selliselt haigeks, et nad vajaksid haiglaravi, ja seetõttu nende koormus haiglaravile või meditsiinisüsteemile ei ole nii suur. Suur koormus tuleb rasketest juhtudest," kirjeldas Kallas ja lisas, et vanemate inimeste nakatumine on pigem vähenemistrendis ning languses on ka suremus ja juhitaval hingamisel olevate inimeste arv.
"Ja nüüd, kui me räägime piirangutest, siis me peame vaatama, et need piirangud oleksid põhjuslikus seoses sellega, mida me soovime saavutada," rääkis Kallas.
Lisaks valitsuserakondade erinevale nägemusele omavad aruteludes kaalu valitsust nõustava teadusnõukoja liikmete seisukohad ja terviseameti hoiatused.
Näiteks imestas teadusnõukoja juht Irja Lutsar, et inimesed panevad veel üldse sotsiaalmeediasse pilte, kuidas nad üht või teist pidu korraldasid.
Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma rõhutas aga täna, et spordiüritusi, messe ja kõiki teisi üritusi tuleks vältida.
Seega on enne homset valitsuse nõupidamist ebaselge, milliste piirangute kehtestamises kokku lepitakse, kuid statistika näitab, et olukord halveneb. Viimase ööpäeva jooksul tuvastati 811 positiivset koroonaviiruse testi ehk 12,8 protsenti testide koguarvust. Haiglaravi vajavate patsientide arv on kasvanud 507-ni. Suri kaks inimest. Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 647,5.
