Koalitsioonilepingu kulud makstakse pooles ulatuses kinni ajutiste tuludega
Koalitsioonilepingu tulude poolel on 80,1 miljoni eest ajutisi või ebaselge päritoluga tulusid, millest on abi 1-3 aastaks, aga mitte ilmtingimata kauemaks.
25 miljonit on planeeritud saada teehoiukulutuste lahtisidumisest kütuseaktsiisi laekumisest. Nimelt tuleb praegu vastavalt seadusele 75 protsenti kütuseaktsiisi rahast kulutada teede hoolduseks ja ehituseks. Seadusest selle kohustuse väljavõtmine võimaldab teede jaoks vähem kulutada, mis toob aga kaasa ka teede olukorra halvenemise.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Rannar Vassiljev lausus, et järgnevatel aastatel tuleb otsustada, kas teede hoolduse ja remondi peale kulutataksegi edaspidi vähem või tõstetakse peatselt kulutusi tagasi kõrgemale tasemele.
15 miljonit tahetakse saada tõhusama finantsjuhtimise pealt. Lühidalt öeldes tähendab see seda, et raha broneeritakse ministeeriumidele senisest lühema aja peale, mis võimaldab järgmisel aastal natuke rohkem kulutada. Välja peaks see nägema nii, et poole aasta pealt hindab rahandusministeerium, kas teised ministeeriumid suudavad aasta lõpuks raha ära kulutada ja kui tundub, et ei suuda, siis võetakse see raha neilt ära ja kulutatakse kuhugi mujale.
17,1 miljoni juures on märge tulu/kulu meetmed. Vassiljevi sõnul tähendab see seda, et iga ministeerium saab mingi summa, mille ulatuses peab ta kas tulusid suurendama või kulusid kärpima. Iga ministeerium otsustab ise, kust ta raha leiab.
23 miljonit saadakse vanemapensioni jõustumata osa edasilükkamisest aastani 2018.
Vassiljev polnud küll nõus väitega, et koalitsioonilepingus on osa tulusid ajutise iseloomuga. Tema sõnul pole see võimalik, sest ajutisi tulusid, näiteks riigiettevõtete üle keskmise suuri dividende ei saaks eelarve struktuurse tasakaalu parandamiseks kasutada. Samas pidi ta nentima, et koalitsioonilepingusse kirjutatud numbrid on indikatiivsed ja neisse tuleb korrektuure.
Rahandusminister Jürgen Ligi ütles aga meediale saadetud kommentaaris hiljem, et väide, et valitsus katab pikaajalisi kulusid ajutiste tuludega, ei vasta tõele.
"Valitsus on järginud põhimõtet rahastada riigi kõik pikaajalised tulud pikaajalistest kulutustest, sama järgib koalitsioonilepe ja äsja heaks kiidetud eelarvestrateegia. Eelarvepositsioon on struktuurses ülejäägis," ütles Ligi.
"Vähemalt tasakaalu nõuab ka märtsis vastu võetud eelarve baasseadus. Lisaks rahandusministeeriumile hindab sellest kinnipidamist Euroopa Komisjon ning alates sellest aastast ka Eesti Panga juurde loodav eelarvenõukogu.
Kuigi osad koalitsioonileppe katteallikad on ajutised (nt vanemapensioni lisaaasta jõustumise edasilükkamine), ei ole need katteks püsivatele kuludele. Pikaajalised tulud ületavad lähiaastatel mõju poolest positsiooni halvendavaid tegureid,“ leiab Ligi.
