Koalitsioon tühistab apteegireformi, apteegid võivad ka edaspidi hulgimüüjatele jääda

 (206)
Apteek
ApteekFoto: Jaanus Lensment

Apteekide proviisoritele müümise kohustus kaotatakse, et vältida apteekide massilist sulgemist ja suuri kahjunõudeid riigi vastu.

2014. ja 2015. aastal muutis riigikogu ravimiseadust ja tervishoiuteenuste korraldamise seadust, millega muuhulgas keelati ravimite hulgimüüjatel apteekide omamine ja lisati kohustus, et apteegi enamusomanikuks peab olema proviisor.

Kuigi seaduse nõuetega kooskõlla viimiseks seati viie aastane periood 1. aprillini 2020, pole veel viis kuud enne selle jõustumist
reformis soovitu sisuliselt tööle hakanud. Silmapiiril terendab oht, et sulgeda tuleb suur hulk apteeke, riiki võib aga tabada suur kahjunõue.

Keskerakonna, EKRE ja Isamaa fraktsioonide koostatud värske eelnõuga soovitaksegi kaotada olemasolevate apteekide omandistruktuuri osas kehtestatud piirangud kui ebaefektiivne meetod apteegiteenuse kvaliteedi ja ravimite kättesaadavuse tagamiseks.

"Seadus parandab 2014. ja 2015. aastal seaduse muutmisega tehtud vead ning jätab jõustamata ebamõistlikud piirangud, mis tooksid kaasa suuri probleeme ravimite kättesaadavuse ning Eesti apteegituru toimimise osas," seisab seletuskirjas.

Seadus hoiab seletuskirja kohaselt ära ohu, et toimimise lõpetab umbes 75 protsenti apteekidest Eesti turul. Samuti ei pea üle 4000 elanikuga linnades lõpetama haruapteegid oma tegevust.

Seadus hoiab koalitsioonipoliitikute hinnangul samuti ära ohu, et apteekide senised omanikud esitavad riigi vastu kahjunõuded kantud kahjude hüvitamiseks, mis võivad küündida kümnete miljonite eurodeni.

Seotud lood:

Praegu kehtiv seadus ütleb järgmist:

Alates 1. aprillist 2020 võivad tegutseda apteegid, mis vastavad järgmistele nõuetele:

Proviisoromandi nõue: Üldapteegi enamusosalus peab kuuluma proviisorile, kes võib olla seotud kuni nelja apteegiga (üle 4000 elanikuga linnas) ning peab ühes neist ka juhatajana töötama.

Vertikaalse integratsiooni keeld: Üldapteegi tegevuse üle puudub valitsev mõju ravimite hulgimüüjal, tootjal või tervishoiuteenuse osutajal.

Haruapteekide piirang suurtes linnades: Üldapteegil ei saa olla haruapteeke linnades, kus on üle 4000 elaniku.

1. detsembri seisuga vastab ravimiameti andmetel kõigile 1. aprillil 2020. aastal jõustuvatele nõuetele (proviisoromand, hulgimüüja valitseva mõju puudumine ja suurtes linnades haruapteekide tegevuse lõpetamine) 180 apteeki. Nõuetele mittevastavaid apteeke on 318.

Nõuetele mittevastavad apteegid paiknevad peamiselt suurtes linnades (üle 4000 elaniku), kus nõuetele mittevastavate apteekide osakaal on 73%, samas kui maal ja väikelinnades on see 45% (76 apteeki üle Eesti), mis on eelmise kuuga vähenenud vastavalt 3% ja 1% võrra.

Kuna oluline osa apteekidest kuulub kettidesse, mis on seotud hulgimüüjatega, on ravimimüüjad apteekide müügikohustuse vastu aktiivselt võidelnud. Apteegiketid pole soovinud oma apteeke proviisoritele müüa ja seetõttu ei vasta enamus apteeke uue seaduse nõuetele.

EPLi poolt selle aasta mõjukaimaks inimeseks Eestis valitud Margus Linnamäe põhiline äritegevus toimubki ravimiäris. Linnamäe märkimisväärne mõju poliitikale ja seaduseloomele on üks peamisi põhjuseid, miks ta selle aasta Eesti kõige mõjukamaks inimeseks valiti.