Eelnõus kirjutavad selle algatajad Priit Sibul (Isamaa), Kersti Sarapuu (Keskerakond) ja Siim Pohlak (EKRE), et 2011. aastal loodud rahastamise järelevalve organi ERJK täielik vastavus sõltumatuse nõuetele on küsitav ning soovivad selle vastutuse üle anda riigikontrollile.

"Seda eelkõige põhjusel, et ERJK koosseis ei vasta täies ulatuses sõltumatuse kriteeriumile. Välistatud ei ole poliitiline mõju ERJK liikmete üle, kuna ERJK-sse kuuluvad ka Riigikogus esindatud erakondade nimetatud liikmed, kes ei tohi olla Riigikogu ega Vabariigi Valitsuse liikmed," seisab eelnõus.

Kuna riigikogu praeguses koosseisus on esindatud 5 erakonda, siis selgitavad koalitsioonierakondade liikmed, et ERJK koosseisust moodustavad enamuse erakondade esindajad.

"Sisuliselt tähendab see, et erakonnad teostavad kontrolli iseenda tegevuse üle. Järelevalveorgan peab lisaks sõltumatule toimimisele ka näima sõltumatu," kirjutatakse eelnõus.

Lisaks sõltumatuse nõudele kritiseeritakse ka ERJK liikmete erialast ettevalmistatust, kuna nende suhtes ei ole sätestatud nõudeid, mis tagaksid valdkondliku ekspertteadmise ja vajaliku professionaalsuse olemasolu komisjonis.

Umbes pool aastat ERJK liige olnud Heiki Sibul kommenteerib, et temani jõuab taoline kriitika esimest korda. Pole keegi käinud komisjonis arutamas nende puudusi või ka avalikkuses selle üle arutelu pidanud.

"Kui kriitikat teha, tuleks konkreetseid asju näidata," sõnab ta ning lisab, et kõikides senistes kohtuasjades pole ERJK sõltumatust küll kahtluse alla seatud. Sibula hinnangul on komisjon seni head tööd teinud.

"Muidugi seda on läbi ajaloo arutatud, et kas erakondade järelvalve peaks olema ühe või teise organisatsiooni käes olema. On see olnud vabariigi valimiskomisjoni käes, on pakutud ka varem, et õigus riigikontrolli kätte anda," ütleb Sibul.

ERJK esimees Liisa Oviir ütles ERR-ile, et riigikohus on kinnitanud, et nimetatud küsimustes vastuolu ei ole. "Samamoodi on seda hinnanud erinevad rahvusvahelised organisatsioonid. Kuskilt pole tulnud välja sellist indikatsiooni. Vastupidi - on öeldud, et kõikide erakondade esindajad on olemas ja lisaks on kolme põhiseadusliku institutsiooni esindajad ja see tagab selle tasakaalustatuse. Mulle tundub, et see on väga hästi tasakaalus ja üsna keeruline on nii laia esindatusega organisatsiooni manipuleerida," kommenteeris Oviir.

Erakorralise auditi õigust enam poleks, viivist erakonnad maksma ei peaks

Eelnõu soovitab anda erakondade rahastamise järelvalve riigikontrolli kui sõltumatu kontrollorgani pädevusse. Näiteks tuuakse ka Soome, kus sellist kontrolli põhjanaabrite riigikontroll ka teostab.

Kehtivast õigusest soovitakse välja jätta praegu erakonnaseaduses toodud erakorralise auditi läbiviimise õigus.

"ERJK on erakorralist auditit läbi viinud ühel korral – 2016. aastal. Tegemist ei ole hädavajaliku meetmega rahastamise kontrollimiseks. Kuna kontrollimise ülesannet täidab edaspidi Riigikontroll, kelle põhiliseks ülesandeks on auditite läbi viimine, siis on eeldused loodud ka nende ekspertteadmiste paremaks kasutamiseks erakonna rahastamise kontrollimisel," põhjendatakse eelnõus õiguse tühistamist.

Samas tuuakse eelnõus välja, et riigikontrolli menetlustoimingud on teabe nõudmine, seletuse võtmine ja vaatlus ning seega on Riigikontrollil võrreldes ERJK-ga rohkem menetlustoiminguid.

Kui praegu puudub tähtaeg, mil järelvalveorgan võib erakonnale või poliitilisele jõule rikkumise tõttu ettekirjutise teha, siis koalitsioonierakondade eelnõu soovib selle tähtaja kolmele aastale. Kusjuures eelnõus ka nenditakse, et praktika on näidanud, et paljudest rikkumistest saadakse objektiivsetel põhjustel teada alles aastaid hiljem, kuid pikemalt selgitamata tuuakse põhjenduseks "õigusrahu", et rikkumised saaksid kolme aastaga aeguda.

Sunniraha suurused jääksid seaduses samaks, kuid kui erakond ei soovi seda raha maksta, ei peaks ta uue seaduse kohaselt selle eest viivist tasuma.