Kolm sõelale jäänud kandidaati Tallinna Soojuse juhatuse esimehe kohale on poliitik Leonid Tsingisser, energeetik Jaak Ziugov ja ärimees Jens Haug, kirjutab Eesti Päevaleht.

Tsingisseri sõnul teatati talle esmaspäeva hommikul Tallinna linnavalitsusest, et Fontes esitas lõpliku valiku tegemiseks tema, Haugi ja Ziugovi.

Tsingisser esitas eelmisel nädalal Tallinna Soojuse juhi konkursil osalemisele viidates avalduse Tallinna linnavolikogu liikmestaatuse peatamiseks, mida on käsitletud kui survet umbusaldusehirmus valitsuskoalitsioonile. Tsingisseri lahkudes tuleks volikogusse opositsiooni toetav saadik.

Viru-Keemia Grupi nõukogu liige Jens Haug ütles, et kui Tallinna linn tahab soojafirma juhiks poliitilist kandidaati, siis võidab kindlasti Tsingisser.

"Kui tahetakse mittepoliitilist kandidaati ja ettevõtte juhatajat, siis see mees igatahes ei saa," ütles Haug. "Mulle tundub, et kahel kandidaadil on ettevõtluspagas ja üks mees on bolševik."

Samas kandis Viru Keemia Grupp hiljuti Isamaaliidu arvele toetusena üle 200.000 krooni erakonna maja ehitamiseks.

Tartu Keskkatlamaja juhi ametist hiljuti lahkunud Jaak Ziugov ei soovinud oma võimalusi kommenteerida. "Keda meist kolmest valitakse, on nõukogu otsustada," ütles Ziugov.

Ziugov tõi Tartu Keskkatlamaja välja võlgadest ning viis sama edukalt läbi ka erastamise, mille kaudu teenis Tartu linn 230 miljonit krooni.

"Erastamisega pandi paika uus juht, pealegi töötasin sellel kohal ligi kuus aastat. Ühe koha peal nii kaua töötada ammendab ennast," põhjendas Ziugov Keskkatlamajast lahkumist. Praegu ei tööta ta kusagil.

Kaks Tallinna koalitsioonipoliitikut kinnitasid Eesti Päevalehele, et kolmikliitu toetava Rahva Usalduse fraktsiooni liige Tsingisser on eeliskandidaat Tallinna Soojuse juhatuse esimehe kohale.

Tsingisseri kaudu loodab eelmisel nädalal vähemusse jäänud koalitsioon tagasi võita ka kahe opositsiooni poolele üle läinud valimisliidu Rahva Usaldus liikme Igor Pissarevi ja Tatjana Vassiljeva hääled.

Tallinna Soojuse eelmise juhatuse esimehe Elmar Sepa lasi nõukogu lahti septembris seotuse tõttu korteritehingutega, mille uurimiseks algatas prokuratuur kriminaalasja.