Linnavaolikogu Isamaaliidu fraktsioon teatas neljapäeva õhtul, et toetab põhimõtteliselt mošee ehitamist. “Loomulikult ei saa see olla vanalinnas ega silmatorkav Tallinna siluetis. Isamaaliidu saadikud volikogus arvavad, et pühakoja võiks ehitada Lasnamäele,” leiavad Isamaaliidu liikmed.

Isamaaliitlaste arvates on linnaplaneerijate ülesanne kehtestada hoone suurus vältimaks pompöösse ehitise rajamist. “Enne mošee ehitamiseks loa andmist on eriti oluline saada kinnitus muhameediusuliste eri rühmituste üksmeele kohta,” leiavad nad.

Isamalliduga samal meelel on ka Reformierakonna Tallinna piirkonna juhatus ja linnavolikogu fraktsioon, kes leidsid 16. jaanuari ühiskoosolekul, et Reformierakonnal pole midagi mošee võimaliku Tallinnasse rajamise vastu.

Reformierakonna Tallinna piirkonna esimehe Urmas Paeti sõnul peab Tallinn olema nüüdisaegne ning avatud linn, mistõttu mošee rajamisele ei saa kuidagi vastu olla. “Ka suuremates Araabia linnades on näiteks luteri ja katoliku kirikud ning Põhjamaade ja Mandri-Euroopa linnades mošeed, seepärast ei maksa selle ehitamist Tallinna kuidagi peljata,” sõnas ta.

Samas otsustas Mõõdukate Tallinna piirkondade ühisjuhatus neljapäeval mitte toetada Habib Gulijevi plaani ehitada Lasnamäele kuni 700 miljonit krooni maksev hiidmošee, teatas Tallinna linnavolikogu Mõõdukate fraktsiooni pressiesindaja.

“Olukorras, kus erinevad Eesti islamikogukonnad pole jõudnud üksmeelele, kas ehitada mošee Tallinnasse, Maardusse või kusagile mujale, ei saa eelistada üht kogukonda teisele,” teatasid Tallinna mõõdukad.

Mõõdukate sõnul pole senini mošee ehitamise juures selge selle projekti täpne rahastamisskeem ning segane on ka see, kas ehitada tahetakse pühakoda või suurt puhke- ja meelelahutuskeskust.

Sarnaselt Mõõdukatega on mošee ehitamise vastu ka Eesti Kristlik Rahvapartei (EKRP), kes alustas eelmisel nädalal allkirjade kogumist islamiusuliste pühakoja vastu, kuna peab seda projekti Eesti riigile ohtlikuks ja kahjulikuks.

2300 liikmega kristlik rahvapartei on seisukohal, et Eestis ei ole nii suurt muhameedlaste kogukonda, kes vajaks sellist hiigelprojekti, ütles BNS-ile EKRP esimees Aldo Vinkel.

Mošee projekti teostamine tähendaks kristliku rahvapartei hinnangul Eestile tõsist julgeolekuriski.

Eesti Kirikute Nõukogu teatas jaanuari alguses, et nad ei ole mošee rajamise vastu, kui mošee tegevus ei ole häiriv ja see hakkab tegutsema vastavalt seadustele.

Eesti aserbaidžaanlaste kogukonna esindaja Habib Gulijev tahab rajada Tallinnasse mošee. Ehituseks vajaminevad 40 miljonit dollarit ehk 700 miljonit krooni lubab Gulijev koguda annetustest.

Gulijeviga kohtunud Tallinna linnapea Jüri Mõisa sõnul ei ole tal mošee rajamise vastu midagi. Tema meelest aitab uhke mošee ilmestada Tallinna linnapilti ja muuta pealinn turistidele atraktiivsemaks. Mošee rajamise idee on algusjärgus, sellele ei ole veel seisukohta andnud Tallinna linnavolikogu, samuti pole selge islami pühakoja võimalik asukoht.