Koalitsioon lubab uue riigipüha sisseseadmist arutada

Võimuliitu kuuluvate Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) poliitikud lubavad arutada opositsioonilise Keskerakonna ettepanekut muuta ülestõusmispühade teine püha riigipühaks ja puhkepäevaks.

Reformierakonna fraktsiooni esimees Jaanus Tamkivi ütles BNS-ile, et fraktsioon ei ole ettepanekut jõudnud veel arutada, kuid isiklikult on ta seisukohal, et täiendavate pühade sisseseadmisega tuleks olla ettevaatlik. "Iga uus püha tähendab kaotatud tööpäeva," lausus ta.

IRL-i saadikurühma juhtiv Urmas Reinsalu ütles samuti, et fraktsioon peab Keskerakonna eelnõu arutama ja kaaluma nii ratsionaalseid argumente, mis puudutavad tööaja jaotust, kui ka emotsionaalseid argumente ehk püha tähendust inimestele. "Kindlasti on see küsimus, kus me suudame parlamendis päevapoliitilisest kirest vabad olla," lisas ta.

Keskerakonna fraktsioon soovib muuta teisipäeval riigikogu menetlusse antud eelnõuga ülestõusmispühade teise püha riigipühaks ja puhkepäevaks, nagu see on enamikus Euroopa Liidu riikides. Peale Eesti ei tähista seda eelnõu seletuskirja kohaselt riigipühana vaid Portugal ja Malta.

Opositsioonipartei hinnangul muudaks pühade ja tähtpäevade seaduse muutmine lihtsamaks Eesti ettevõtete töö, kes peavad suhtlema teistes riigis asuvate ema- või tütarettevõtetega ning arvestama asjaoluga, et ülestõusmispühade teisel pühal pankadevahelisi ülekandeid ei toimu.

Samuti väheneb uue riigipüha kehtestamisel Eesti töönädala keskmine pikkus, mis oli eelnõu seletuskirja kohaselt 2008. aastal 41,1 tundi, jäädes siiski alla Euroopa Liidu keskmisele, mis oli 40,4 tundi.

Riigipühad ja ühtlasi puhkepäevad on praegu Eestis uusaasta 1. jaanuaril, suur reede, ülestõusmispühade esimene püha, kevadpüha 1. mail, nelipühade esimene püha, võidupüha 23. juunil, jaanipäev 24. juunil, taasiseseisvumispäev 20. augustil, jõululaupäev 24. detsembril, esimene jõulupüha 25. detsembril ning teine jõulupüha 26. detsembril. Rahvuspühana on puhkepäev iseseisvuspäev 24. veebruaril.