Koalitsioon hakkab ööistungite pidamist seadusega takistama
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste (RE) andis täna sisse eelnõu, mis piirab oluliselt võimalust kümneminutilisi vaheaegasid võttes riigikogu tööd venitada.
Praegu on riigikogu tööd võimalik venitada, esitades ebameeldivale eelnõule väga suure hulga parandusettepanekuid. Need tuleb riigikogu saalis läbi hääletada, enne iga parandusettepanekut saab aga võtta 10 minutilise vaheaja, niimoodi seaduse vastuvõtmist venitades. Seaduse vastuvõtmiseks tuleb seega vajadusel olla mitu ööd üleval ja korraldada riigikogu täiendavaid istungeid.
Täiendavate istungite iroonia seisneb selles, et koalitsiooni poolelt peab vähemalt 51 saadikut kohal olema, sest kui nõutakse kohaloleku kontrolli ja nupule vajutab alla 51 saadiku, on istung selleks korraks kohe läbi ja seaduse vastuvõtmine venib veelgi.
Sel sügisel korraldab ööistungeid Sotsiaaldemokraatlik erakond, et saavutada lastetoetuste tõusu. Aasta varem korraldas ööstungeid Keskerakond, et protesteerida elektrihinna tõusu vastu.
Magamata ööd on koalitsioonisaadikud ilmselt lõplikult ära tüüdanud, sest Maruste eelnõu piiraks oluliselt opositsiooni võimalusi riigikogu tööd takistada. "Väärib meenutamist, et läbi ajaloo on inimeste hoidmine magamatutena olnud üheks piinamise viisiks ning kindlasti on see tee inimeste töövõime ja tervise kahjustamiseks," märkis Maruste eelnõu seletuskirjas.
Maruste plaani kohaselt saaks edaspidi eelnõu kohta võtta kokku kuni kümme kümneminutilist ja kuni viis kolmeminutilist vaheaega. Lisatud on nõue, et vaheaega taotleva komisjoni või fraktsiooni liikmetest peavad vaheaja taotlemisel olema istungisaalis kohal vähemalt pooled liikmed. Selle muudatuse mõtteks on vältida praegust olukorda, kus opositsioonisaadikud magavad öösel rahulikult oma voodites, aga koalitsioonisaadikud peavad magamatutena riigikogus passima.
Lisaks on Maruste eelnõus kirjas, et hääletamisele pannakse ainult need ettepanekud, mis on esitatud kooskõlas seadustega. Otsuse ettepaneku õiguspärasuse kohta teeb juhtivkomisjon. Kui muudatusettepanek ei vasta seaduses sätestatud nõuetele ning juhtivkomisjon jätab selle läbi vaatamata, siis seda ei panda istungisaalis hääletamisele.
Selle muudatuse taustaks on koalitsioonisaadikute väited, et paljud opositsioonisaadikute parandusettepanekud on vastuolus riigieelarve baasseadusega, sest ei näita piisavalt täpselt, kust võetakse muudatusettepaneku kinnimaksmiseks vajalik raha.
"Vaheaegade võtmise algne mõte on olnud fraktsioonidele ja komisjonidele arutelude ja seisukohtade kooskõlastamise võimaldamine ootamatult esilekerkinud probleemides. Praktikas on sellest aga kujunenud nn. "jokk-skeemi" tunnustele vastav parlamenditöö tahtliku segamise moodus. Parlamendi ja tema tugiaparaadi aeg kulub ebaproduktiivsele tegevusele ja saadikute füüsilisele kurnamisele, mis kogumis sarnaneb rohkem karistamisele, ärategemisele ja meediatähelepanu võitmisele kui konstruktiivsele parlamentaarsele koostööle ning sellisena kahjustab oluliselt parlamendi igapäevast tööd," selgitas Maruste seletuskirjas muutuste vajalikkust.
