Peaminister Andrus Ansip, kaitseminister Jaak Aaviksoo ja rahvastikuminister Urve Palo asetasid mälestusmärgi juurde pärja ja pidasid leinaseisaku, mõistes niiviisi hukka kõigi nende tegevuse, kes panid Eestis toime inimsusevastaseid kuritegusid ja massirepressioone.

Teine üllatusosaleja tseremoonial oli Tallinna linnavalitsuse esindaja Taavi Aas, kes samuti mälestusmärgile pärja asetas ning kelle leinaseisak venis minutipikkuseks.

Alles pärast linnavalitsuse esindajat said ohvreid pärjaga mälestada Eesti pearabi Shmuel Kot ja Eesti juudi kogukonna esinaine Alla Jakobson.

Koos valitsuse liikmetega osalesid Kloogal toimunud mälestustseremoonial Tallinnas resideerivad suursaadikud, kelle nimel asetas pärja diplomaatilise korpuse vanem, Rootsi suursaadik Eestis, Dag Hartelius, teatas kaitseministeerium.

Presidendi, riigikogu esimehe ja peaministri poolt täna hommikul tehtud ühisavalduses tõdetakse, et Teise maailmasõja lõpu aastapäev meenutab meile kõigile võitu ühe totalitaarse režiimi üle.

“Sõja valu ja õud ei küsinud rahvust. Need kannatused puudutasid kõiki, keda sõtta kisti. Neid kõiki, kelle sõjas kaotasime, me leiname. Paljudele tähendab Teise maailmasõja lõpp vabaduse võitu türannia üle ja paljudele ühe vägivallarežiimi asendumist teisega,” seisab avalduses.

Mälestusüritused jätkuvad täna pärgade asetamisega tundmatu sõduri mälestusmärgile Kaitseväe kalmistul Tallinnas ja Eesti kaitselahingutest osa võtnud väeosade mälestusväljakule Maarjamäel.

8. mail tähistab Eesti koos Euroopa ja Ameerika Ühendriikidega Teise maailmasõja lõppu. Sel päeval mälestab Eesti Vabariik kõiki Teises maailmasõjas langenuid ja tunnustab kõigi inimeste panust, kes aitasid murda fašismi ja natsismi Euroopas.

ÜRO poolt mälestamise ja leppimise päevadeks kuulutatud 8. ja 9. mail avaldatakse paljudes riikides austust kõikidele Teises maailmasõjas elu kaotanutele ning mälestatakse sõja ajal okupatsioonivõimude poolt toimepandud repressioonide ja kuritegude ohvreid.