Kliiniline psühholoog: karantiin tekitab ohu inimeste vaimsele tervisele
Ebamäärasuse ja teadmatuse foon on meie ühiskonnas seoses koroonaviiruse laialdase levikuga praegu väga kõrge ja vastuolulist infot liigub palju. Psüühiliselt võib see terveid inimesi mõjutada rängemaltki kui neid, kes juba haigeks on jäänud, märgib vaimse tervise edendamise eest seisva MTÜ Peaasi.ee tegevjuht, kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa. "Käid küll ringi ja pole haiguse tõttu veel nakatunud, kuid pead samas kogu aeg olema valvel, et avalikes kohtades mitte midagi puutuda või kellelegi liiga lähedal olla, oma iga köhatust karta," kirjeldab Oidermaa.
Tema hinnangul peaks kõigil olema päevakavas mingi tegevus, mis vaimset stressi maha võtaks. See võib olla näiteks mõni hingamis- või lõdvestumistehnika. Ka peab hoolitsema selle eest, et magataks piisavalt, sest kui muret ja stressi on palju, tekivad paljudel probleemid unega.
Isoleeritus on vaimsele tervisele ohtlik
Vaimse tervise seisukohalt teeb olukorra eriti keeruliseks praegu viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud karantiin. Nii nagu inimesi panevad viiruste-bakteritega nakatumise ohtu ebasanitaarsed olud, võib ka karantiinis pikalt üksi nelja seina vahele istumine inimese psüühilisele tervisele väga halvasti mõjuda, selgitab Oidermaa.
Väga keeruline võib olukord olla üksinda elavatel inimestel, kes tööl ei käi või töötavad kodust. Sealjuures on praeguseks märkimisväärne arv ettevõtteid viinud oma töötajad üle kodukontorite süsteemile. Sellisel juhul ei pruugi neil peale poeskäikude olla teiste inimestega võimalik kohtuda. Olukord, kus terve inimene kardab nakatuda, võib tekitada isegi veelgi suuremat ärevust, kui juba viiruse tõttu rajalt maas oleval inimesel.
Läbi võiks mõelda selle, kes sugulastest-sõpradest on üksi ega võta ise aktiivselt kontakti ja ise nendega kindlasti ühendust võtta. Oidermaa sõnul on väga suureks abiks teiste inimestega ühenduses olemine, tänapäeval on suhelda võimalik ju erinevaid kanaleid pidi. "Näiteks korraldatakse videosilla abil sõbradega pidusid nii, et igaüks on oma kodus, aga samas ollakse kaamera ja ekraani abil siiski koos. Sellisele suhtumisele peaks ennast ümber häälestama, sest üksteise toetamine raskel ajal on kriitilise tähtsusega. Või vähemalt kellelgi helistada," kirjeldab ta.
Ka soovitab Oidermaa konkreetselt seada sisse igapäevased rutiinid. Need võimaldavad tagada, et igas päevas on midagi kindlat, mida tehakse alati samadel kellaaegadel. Kui inimene ei ole ise viirusesse nakatunud ja ka mõni tema sõber on kindlasti terve, siis pole midagi ka sellest, kui minna koos parki jalutama.
Keerulisem on vanemate inimestega, kes kuuluvadki just riskirühma. Nende puhul pole muud varianti kui üksiolek. "Aga ka neile võib vähemalt turvatunnet tõstva kirja postkasti lasta, et ühendus oleks siiski olemas," ütleb Oidermaa.
Järgneda võib depressioon
Mõne kuu pärast on meil isolatsioonisoleku tõttu süvenenud probleemide tõttu depressiooni põdevaid inimesi praeguse 70 000 asemel märksa rohkem. Sellel on kindlasti oma mõju ka ühiskonnale, hindab Oidermaa.
"Depressioon pidurdab inimeste töövõimet ja võimekust üldse tegutseda, töötada," selgitab ta viiruse vastu võitlemisel tekkivate vaimsete probleemidega kaasnevat mõju. "Koroonaviirus ise mõjutab praegu majandust ilmselt rohkem, aga depressioon oli nii enne ja hakkab olema ilmselt ka pärast pandeemia ületamist majanduse arengu pidurdaja."
Isolatsiooni mõju vaimsete probleemidega inimestele on samuti märkimisväärne. "Viiruse levikust ja karantiinis istumisest tulenev pinge on lisastressi allikaks. Kui vaimse tervise probleemidega inimene võtab juba ravimeid, peaks sellega kindlasti jätkama ja oma psühhiaatri või psühholoogiga kindlasti ka ühendust võtma," märgib Oidermaa.
Vastuvõtud videosilla abil
Praegu toimuvad paljud vastuvõtud videosilla abil, ilma et patsient ja teda vastu võttev spetsialist otse kokku puutuks. Selle eesmärgiks on vältida tervishoiutöötajate koroonaviirusesse nakatumist.
Esmaspäevast avati ka koroonaviiruse infotelefon, kuid seal tervisealast nõu ei anta. Küll aga saab seda abiperearsti nõuandetelefonilt või ka oma perearsti käest. Tõsi, mõlemad on praeguse olukorra tõttu küllaltki koormatud. Vaimse tervise edendamisega tegeleva MTÜ Peaasi.ee kodulehel on võimalik saada e-nõustamist, see tähendab e-kirja teel vaimse tervise spetsialistiga suhtlemist.
Vaid väga raske olukorra puhul, kus juba surmamõtted inimest ründama hakkaavad, tuleks praegu abi otsida psühhiaatriakliinikutest. Ka psühhoosi puhul, kui inimesel reaalsusega kontakt kaob, on samuti vajalik erakorraline psühhiaatriline abi.
