Kliinikumi juht: intensiivravi võimekus on kliinikumis tagatud nii täiskasvanutele kui lastele

Nii nagu Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, on ka Tartu Ülikooli Kliinikumis kriisiplaanid võimaliku suureks paisuva kroona puhanguks tehtud. “Kliinikumi kriisiplaan ei ole ühekordne tegevus, vaid muutub ajas vastavalt olukorrale Eesti riigis,” rõhutas Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees Priit Eelmäe. Ta lisas, et hetke seisuga pole kliinikumi hospitaliseeritud ühtegi koroonaviiruses patsienti.

Kliinikumis on loodud koroona kriisimeeskond, kelle ülesanne on välja töötada juhised kliinikumi töötajatele, monitoorida nii terviseameti kui ka muu maailma pidevalt ajas uuenevat informatsiooni ning olla valmis kiireteks otsusteks muutuvad olukorras. “Koroonateemalised koosolekud toimuvad igapäevaselt ning ravijuht on pidanud selleteemalised koosolekud ka kõikide struktuuriüksustega,” kinnitas Eelmäe.

Tartu Ülikooli Kliinikumi laboril on ka analüüside tegemise võimekus ning tehakse tihedat koostööd terviseametiga.
Kliinikumis on olemas nii nakkushaiguste osakond kui ka laste ägedate infektsioonide osakond. “Ent vastavalt vajadusele on võimalik järk-järgult võtta kasutusele ka teisi voodikohti teistes osakondades ravitööd ümber planeerides,” ütles Eelmäe. “Seega muutub voodikohtade arv ajas vastavalt kujunenud olukorrale.”

Intensiivravi võimekus kliinikumis on tagatud 57 täiskasvanute intensiivravi ja 9 laste intensiivravi kohaga. III astme intensiivravi voodikohti on nii täiskasvanutele kui ka lastele kliinikumis kokku 52.

Kliinikum teeb koostööd kõigi raviasutustega. Eriti tõstis Eelmäe esile aga head koostööd Tartu Kiirabiga, kes on täitnud hästi terviseameti ülesannet – tagada koroonaviiruse kahtlusega patsientide mitte haiglasse tulemine, kui nende seisund ei vaja hospitaliseerimist. Tartu Kiirabis töötab ka lisabrigaad koroonaviiruse analüüside võtmiseks. “Kliinikum peab läbirääkimisi ka enda tütarhaiglatega, kellel on väga oluline roll võimalikus kriisiolukorras patsientide ümber paigutamisel. Näiteks nende patsientide puhul, kelle haigusseisund võimaldab jälgimist ka üldhaiglas,” viitas Eelmäe.

Haigeid ei saa aga ravida, kui eesliinil oleva meditsiinipersonali ohutus tagatud pole. “Ka Tartu Ülikooli Kliinikumile on prioriteetse tähtsusega tagada meditsiinipersonali ohutus ja töövõime,” kinnitas Eelmäe. “Kliinikumi infektsioonikontolli teenistus on töötanud välja juhised – juhis töökorralduslikuks käitumiseks kliinikumi töötajatele ning ka koroonaviiruse käsitlusjuhend patsientide jaoks. Väga oluline on isikukaitsevahendite kasutamine, mille tarnet ja vajalikku varu monitoorib kliinikum samuti pidevalt. Loodame väga tarnete toimimisele,” ütles Eelmäe.

Eelmäe kinnitusel on kliinikumis praegu olemas piisav varustus. “Ent arvestades olukorra ulatuse ettearvamatust, tuleb juba täna olla kasutamisega ökonoomne,” möönis kliinikumi juht.

Eraldi on kliinikumis korraldatud töö ka osas, mis puudutab kiirabi poolt koroonaviiruse kahtlusega toodud lapsi. “Alla aastased lapsed liiguvad lastekliiniku vastuvõturuumi, kus hinnatakse nende üldseisundit ning laps suunatakse võimalikult kiiresti ägedate infektsioonide negatiivse rõhuga isolatsioonipalatisse. Üle aastased lapsed liiguvad kiirabiga täiskasvanute EMOsse hindamiseks ja analüüsideks ning sealt lastekliiniku ägedate infektsioonide negatiivse rõhuga isolatsioonipalatisse,” selgitas doktor Pilleriin Soodla infektsioonikontrolli teenistusest.