Kivitornid risustavad Saaremaa rannikut

Inimkätega randadesse rajatavad kivitornid on looduskaitsjate sõnul taunitavad, kuna tegu on mereranna reostamise ja varisemisohtlike objektidega. Seadusandlus on selles valdkonnas aga reguleerimata.

Mustjala vallas asuvas Tagaranna külas on mererand täis sadu kividest laotud torne, mille kõrgus ulatub paarikümnest sentimeetrist kolme meetrini. Kohati on näha, et tegu on tõelist ehitusoskust nõudnud rajatistega, kirjutab Oma Saar.

Samasugust pilti võib kohata ka teistes Saaremaa randades, kus ehituseks vajalik materjal rannas olemas. Maavalitsuse peaspetsialisti Leo Filippovi arvates on tegu inimeste ürgse instinktiga jätta endast maha mingi märk.

Samuti on Filippovi sõnul seda teemat „positiivses” mõttes võimendanud ka meedia, kajastades näiteks kuldseks värvitud (kunstilisi) kive Ohessaare pangal, samuti turismiprospektid, mis näitavad ehitisi kui Saaremaa tõmbenumbreid.

Looduskaitsjad nimetavad seda aga ranna reostamiseks, kuna muudetakse ranna looduslikku olemust. Filippovi sõnul on taoliste tornide ehitamine ka ohtlik, kuna eelkõige ei oska näha ohtu meetrite kõrguste ilma sideaineta ehitatud tornide võimalikus varisemises rannas liikuvad lapsed.

Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Brita Merisalu kinnitusel on ministeeriumi arvates taoline käitumine taunitav, kuna tegu on kunstlike rajatistega, mis ei kuulu ranna loomulikku koosseisu. „Teatud mõttes võib neid torne võrrelda grafiti või välimust rikkuva haigusega,” sõnas Merisalu.