“Kuni pole kindlust, et linn ja riik tulevad ettevõtmisega kaasa, ei ole õige jõulist propagandat teha,” ütles seltsi esimees Ants Veetõusme Tartu Postimehele.

Kivisilla taastamise maksumuseks on hinnatud 18-43 miljonit krooni.

1990. aastate alul püsis lootus, et sild suudetakse taastada baltisakslaste annetuste toel, kuid nii pole läinud.

Fond on panka pannud paremaid aegu ootama 420.000 krooni, nentis ajaleht.

Veetõusme sõnul on päris selge, et linna ja riigi toeta pole võimalik nii suurt ettevõtmist teoks teha.

Ta avaldas lootust, et kui Tartu Jaani kirik eeldatavasti 2005. aastaks valmis saab, võib järg jõuda Kivisilla taastamise kätte.

“Kümne aasta eest oli Kivisilla taastamisega kiire, sest levisid kuuldused Kaarsilla kehvast seisust,” ütles Veetõusme. “Need osutusid valeks, see peab vastu veel 30 aastat.”

Ühe võimalusena kaalub selts ettepanekut paigaldada Kaarsilla algusse kunagise Kivisilla makett.

1784. aastal liikluseks avatud Kivisilla kinkis Tartule keisrinna Katariina II pärast linna laastanud tulekahju. 1941. aasta juulis õhkisid Kivisilla taganevad punaväed. Praegu asub selle kohal jalakäijaile mõeldud Kaarsild.