Kivirähk: uuringukeeld on absurdne

Arvamusuurija Juhan Kivirähk peab absurdseks ja sõnavabadust piiravaks riigikogu uue valimisseaduse eelnõu sätet, millega poliitikud soovivad keelustada arvamusuuringud valimiste päeval ja sellele eelneva nädala jooksul.

Kivirähk kirjutas Eesti Päevalehes, et see säte meenutab voluntaristlikku katset kõrvaldada meediast objektiivsed uuringuandmed, et mitte miski ei segaks poliitikute valimiseelset enesekiitmist.

“Valimispäeval kuni hääletamise lõpuni ja sellele eelneva seitsme päeva jooksul on keelatud läbi viia avaliku arvamuse uuringuid ning avaldada või kommenteerida varasemate uuringute tulemusi, mis seonduvad valimistega,” ütleb eelnõu kuues paragrahv.

Riigikogu uue valimisseaduse eelnõu esitas valitsus. Riigikogu põhiseaduskomisjon lisas eelnõule avaliku arvamuse küsitluste keelamise enne valimisi. Eelnõu on riigikogus teisel lugemisel, kuid pole veel vastu võetud.

Riigikogu aseesimees, Keskerakonna liige Peeter Kreitzberg põhjendas sätte olemasolu Eesti Päevalehele sellega, et paljud inimesed kujundavad oma hinnangu vahetult enne valimisi ning küsitlustega saab neid inimesi mõjutada.

Kreitzbergi sõnul on teada, et 30 protsendil ei ole oma selget arvamust. “Alati on arvamuste kommenteerimisel vabadus rõhutada teatud fakte, suurendada-vähendada mõne erakonna mõju ning valimistulemusi,” lisas ta.

Samas möönis Kreitzberg, et uuringutulemuste keelamine on väga tundlik teema.

Ajalehtede liidu tegevjuht Tarmu Tammerk kiitis eelnõu seda poolt, mis vähendab enne valimisi manipuleerimise võimalust.

“Enne valimisi ilmuvad välja erakondlikud taskuküsitlusfirmad, mille tausta ei suudeta kiiresti uurida ning kallutatud andmed võivad lehte jõuda,” ütles Tammerk. “Kuid kuidagi ei saa heaks kiita seda, et seitsme päeva jooksul on keelatud varasemate poliitiliste küsitluste avaldamine ja kommenteerimine. Siis ei saa ajakirjandus oma peamist ülesannet, vahendada infot, täita.”

Isamaaliitlasest riigikogulane Mart Nutt sõnas, et eelnõus paika pandud piirid on liiga ranged. “Suhtun sellesse skeptiliselt, sest ei ole võimalik ühemõtteliselt lahti seletada, mida need piirangud kaasa toovad ja kuidas see reaalses elus toimiks,” ütles Nutt.

Kivirähk avaldas arvamust, et valimiseelsete arvamusuuringute keelamisega näitavad poliitikud oma usaldamatust rahva otsustusvõime suhtes.

“Eelnõus pole öeldud, kuidas uuringutulemuste avaldamine rikub avalikku korda, läheb vastuollu kõlblusnormidega, kitsendab inimeste õigusi ja vabadusi või kahjustab kellegi tervist, au või head nime,” lisas ta. “Vaid neil juhtudel lubab põhiseaduse 45. paragrahv sõnavabadust kitsendada.”

Valimisuuringute keelamise mõttetuse ja demokraatiavaenulikkuse tõestamiseks viitas Kivirähk professor Wolfgang Donsbachi Amsterdamis ilmunud brošüürile.

Donsbach tõestas selles, et kui praktikas ongi täheldatud valimiseelsete uuringute mõju valimiskäitumisele, siis on see mõju üsna mitmel põhjusel minimaalne ja täiesti kahjutu.

Üks tema väiteid oli, et poliitikute ja ajakirjanike seisukohad mõjutavad valijate tõekspidamisi märgatavalt enam. Nende avaldamist eelnõu ei piira.

“Kuidas üldse on võimalik kommenteerimist keelata? Kas kehtestatakse tsensuur? Või jääb eeter nädalaks tühjaks ja ajalehed ilmumata? Ükskõik millise nurga alt eelnõu piirangutele ka läheneme, jõuame välja absurdini,” kirjutas Kivirähk.

Arvamusuurija nentis, et erakondadele endile on kahjulik valimispäevadel valimisjaoskondade juures toimuvate küsitluste keelustamine.

Tema sõnu annavad just need küsitlused võimaluse õppida põhjalikumalt tundma erinevate erakondade valijaskondi ning küsitlustest loobumine oleks karuteene poliitikateadusele ja seeläbi ka erakondadele.

Mõnel Euroopa maal on Eestis kavandatava keeluga sarnased piirangud kehtestatud, kuid enamikus riikides mitte.