Kivirähk soovitab Mikseril põgeneda
Samal ajal ei või tema arvates kuidagi unustada seda, et ise nad sinna galeerile ronisid. “See oli nende vaba valik ja ei saa salata, et päris pikka aega olid nii Mikser kui ka tema kamraadid Savisaare juures väga õnnelikud. Nüüd siis korraga ärgatakse ja tahetakse porilompi allikaks muuta. Oh seda püha lihtsameelsust, kas siis tõesti ei taibata, et selles suguharus on juba pöördumatult hilja misjonäritegevust alustada!”
Kivirähk leiab, et oma jalge ette oleks pidanud varem vaatama ja mõtlema, mis asi see on, mille sisse sa astud. “Väga palju on ju Eestis neid inimesi, kellel pole kunagi tekkinud isegi mõtet oma saatust mingisuguse Keskerakonnaga siduda. Ja need inimesed elavad mõnusalt, nad ei pea jagama puid ja maid näiteks Heimar Lengiga.”
“Oli siis omal ajal nii raske läbi näha, et Keskerakonna näol on tegemist just nimelt perekonna, aga mitte erakonnaga?” küsib ta. “Sven Mikser ütles selle välja nüüd, tegelikult on see olnud päevselge juba aastaid. Siit ka vastus küsimusele, miks selle partei siseelu inimesi nii väga huvitab. Maffiaperekondadest tehakse ikka palju filme ja kirjutatakse hulgaliselt raamatuid, sest see on põnev! Ristiisad ja Sopranod lähevad inimestele peale. Ning maffia hämaras maailmas on tõesti täiesti loomulik, et fraktsiooni juht on erakonna esimehe naine, sest sellisel juhul saavad nad plaani pidada ja intriige sepitseda kõige kindlamas kohas, kus keegi neid pealt ei kuula. Nimelt öösel oma voodis, paksu teki all.”
Kuna Mikser tahtis ka sinna teki alla piiluda, on Kivirähil praegu tema pärast hirm. “Peeter Kreitzbergi sokutamisega toolile, mille ristiisa määras Enn Eesmaale, on ta toppinud oma nina asjadesse, millest oleks ohutum eemale hoida. Kole mõelda, mida vaese noormehega nüüd teha võidakse! Herilased on üles ärritatud ja kurjad.”
“Minu soovitus Sven Mikserile on — põgene vaba laps, see on ainus võimalus! Kuni veel sa vähegi suudad! Põgene, vaba laps!” kirjutab Kivirähk lõpetuseks.
