Kivirähk: euro sotsiaalne hind on olnud kõrge
“Muidugi ei lahenda euro tulek võluväel Eesti majandusliku arengu probleeme ega kõrvalda tööpuudust — nende valupunktidega tuleb endiselt väga tõsiselt tegelda,” arvab sotsioloog Juhan Kivirähk ajalehes Pealinn. “Euro tulekule on palju ohvriks toodud, selle sotsiaalne hind on kõrge.” Kivirähki sõnul aga poleks ka krooni säilitamine imevahend tööpuuduse vastu.
Kui Eesti ei pääse 1. jaanuarist 2011 eurotsooni, siis ei saa Arengufondi majanduseksperdi Heido Vitsuri hinnangul saatuslikuks mingi kriteeriumi nüanss. “Asi on siis kindlasti Eesti majanduse süvaprobleemides,” nendib ta. “Jutt majanduse jätkusuutlikkusest pole mingi sõnakõlks. Kui omal ajal Leedut eurotsooni ei võetud, siis polnud asi mingis kriteeriumi tuhandikus, vaid selles, et nähti, et Leedu majandus pole euroküps, ja elu näitas, et hindajatel oli õigus.”
Tartu Ülikooli majandusprofessor Olev Raju on euro teostumise suhtes skeptiline. “Arvan 60 protsenti, et euro ei tule, ja 40 protsenti, et tuleb,” ütleb Raju. “Kui ei tule, siis seepärast, et Eestil on täitmata pikaajalise krediidi protsentide kriteerium, millest meil ei ole tahetud eriti rääkida. Eestile euro andmine on eelkõige poliitiline otsus. Kui tahetakse näidata euro tugevust eurotsooni laiendades, siis Eesti on praegu tõesti ainus riik, kelle euroga liitumine üldse kõne alla võib tulla.”
Euroopa Ülemkogu teeb poliitilise otsuse Eesti eurotsooni võtmise kohta 18. juunil, Eesti liitumise euroalaga kinnitab lõplikult 6. juulil Euroopa Liidu rahandusministrite nõukogu.
