Kivirähk: aprillirahutustes oli palju head

Sotsioloog Juhan Kivirähk näeb aasta tagasi toimunud aprillirahutustes palju head, sest alles rahutused äratasid keskustelu sellest, mida Eesti peaks venekeelse vähemusega peale hakkama ja mis on siiani valesti läinud.

“Sündmuste väljaselgitamiseks kulub veel tükk aega. Praegu on inimeste peamine emotsioon pettumus ühiskonnas,” ütles Kivirähk intervjuus ajalehele Helsingin Sanomat.

Tema kinnitusel ei üllatanud rahutused ühiskonnateadlasi. Kolmanda põlvkonna immigrandid on aktiivsed mujalgi, näiteks põhja-aafriklased Prantsusmaal.

“Terve maailm austab neid, kes võitsid fašismi ja ühtäkki väike Eesti nimetas vabastajaid okupantideks. Üksteisele vastukäivad tõlgendused on endiselt väga elujõulised,” meenutas Kivirähk.

Kivirähki kinnitusel elavad venekeelsed oma maailmas — Ida-Virumaal ja Tallinna ümbruses. Noored käivad venekeelsetes koolides. Raamatud õpetavad, kuidas Eesti liitus vabatahtlikult Nõukogude Liiduga 1940. aastal.

Eestlaste käsitlus on aga vastupidine: “Kelle probleem on see, et paljud venekeelsed noored lõpetavad kooli oskamata sõnagi eesti keelt ja neil on täiesti vale arusaam ajaloost. Eesti koolisüsteem peaks pakkuma võimalusi,” ütles Kivirähk.

Isiklikul tasandil saavad eestlased ja venekeelsed hästi läbi, kuid rahvus on Kivirähki hinnangul nii tundlik küsimus, et sellega võidakse manipuleerida ja saavutada piinarikkaid tulemusi.

Ajalehes tuletatakse meelde ka, et paar kuud enne aprillirahutusi valitud parlamendis ei ületanud valimiskünnist ükski venekeelne partei. “Kui suur rahvusrühm on ilma poliitilise esindajata, on ka see ühiskondlike survete allikas. Ühiskondlik diskussioon peetakse siis tänavatel.”

Kivirähk usub, et äärmusrühmitused üritavad olla aktiivsed ka rahutuste aastapäeval, kuid ilma laialdase toetuseta. “Nii eestlaste kui venelaste üldine arvamus on, et nad soovivad rahu.”.