Kivi taotleb ETV eelarve kahekordistamist
"See oleks liialt suur kasv. Need summad ei ole realistlikud," kommenteeris Eesti Päevalehele komisjoni esimees Meelis Atonen. "Mina isiklikult annaksin kõikidele elualadele poole rohkem, aga rahalised võimalused seavad piirid ette."
Atonen meenutas, et rahandusministeeriumi piirnumbrid nägid ette enamiku ministeeriumide eelarvete nullkasvu. Kultuuriministeeriumi kantsleri Margus Allikmaa sõnul lähtub ETV ja Eesti Raadio rahastamise lisataotlus ringhäälingunõukogu palvest, mis esitati üksüheselt rahandusministeeriumile.
"Meie ministeerium on vaid avalik-õiguslike asutuste eelarvete teenindaja. Need on sõltumatud institutsioonid, kelle tegevuse ja arengusuundade üle teostab järelevalvet parlamendi kinnitatud nõukogu, kellel lasub ka vastutus," rääkis Allikmaa.
Kantsleri väitel peaks kõigi avalik-õiguslike asutuste eelarvete kaitsmine toimuma eeskätt rahandusministeeriumis ja riigikogus. "Mahud on nii suured, et kasv ei saa tulla kultuuriministeeriumi eelarve põhimahust." Sinna lisaraha eraldamine on võimalik vaid täiendavate otsustega, lisas ta.
Ringhäälingunõukogu põhjendab oma kirjas küsitud suuri summasid ETV ja Eesti Raadio investeerimisvajaduse, programmide arengu ja reklaami kadumisega televisioonist.
"Pidev rahanappus, pidevad võlad, pidev vastuolu tegelike võimaluste ja vajaduste vahel on viinud meid olukorda, kus me ei saa enam rääkida pisikesest suurendamisest, vaid suurenemine peab olema hüppeline," on ringhäälingunõukogu esimees Tiit Sinissaar öelnud ETV kohta.
Sinissaare väitel on riik aastaid ignoreerinud ETV arenguvajadusi. Eesti Televisiooni likvideerimine maksaks palju rohkem kui 150 miljonit krooni, mis ei ole ka just odav lõbu, lisas ta.
Kultuurikomisjon paneb teisipäeval Riigikogus lõpphääletusele Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio lähiaastate arengukava, mille heakskiitmine ei taga aga ringhäälingu vajalikku rahastamist riigieelarvest.
Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Viive Rosenbergi sõnul on arengukavas edasi sees rahasummad, mida Eesti Televisioon (ETV) ja Eesti Raadio (ER) lähiaastatel vajavad.
Reformierakonna ettepanekul peaks ringhäälingu rahastamine toimuma küll vastavalt arengukavale, kuid siiski eelarve järgi. Arengukavas olevad summad näitavad seega, millised on ETV ja ER vajadused, on Rosenberg ETAle öelnud. Kultuurikomisjoni esimehe sõnul ei taga arengukavas näidatud numbrid, et need summad ka riigieelarvest eraldatakse.
Kava kohaselt vajavad ETV ja ER 2003. aastal kokku 412,6 miljonit ja 2004. aastal 447,1 miljonit krooni. 2005. aastal vajab avalik-õiguslik ringhääling 477,8 miljonit krooni.
Rosenbergi sõnul suureneks ringhäälingu rahastamine saja miljoni võrra aastas, kuid selline hüppeline rahastamise kasv on tekitanud Riigikogu liikmetes küsitavusi ja probleeme.
