"Kirjandusmuuseumile eraldati RE 2020 käigus kultuuritöötajate palgatõusuks 2,5% 1000 eurot aastateks 2020-2023," seisab kirjas, mille saatis kirjandusmuuseumile haridus- ja teadusministeeriumi rahandusosakonnas töötavalt Pirkko Külanurm. Lisatud oli veel sedagi, et eraldatud raha ei tohi mujale suunata kui palkadeks, kuna riik on arvestatud maksudelt laekuva tuluga.

Ühe töötaja kohta tähendaks eraldatud summa aastas palgalisa mõnikümmend senti alla 22 euro, ühes kuus vähem kui kaks eurot. Asja teeb eriti trööstituks asjaolu, et valitsus kiitis septembri lõpus heaks 2020. aasta riigieelarve eelnõu, mis näeb kultuuritöötajatele ette 2,5 protsendilist palgatõusu. "Et 2,5 protsenti palka tõsta kultuuritöötajatel, oleks vaja 16 000, mitte 1000 eurot," sõnas seepeale ministeeriumi vastutusalasse kuuluva kirjandusmuuseumi direktor Urmas Sutrop.

Muuseumijuht kinnitas Delfile, et on ka ministeeriumiga rääkinud sellest, et töötajate palgatõusuks on tarvis 16 000 eurot. "Mitte mingisugust kõssu enam ei ole, täielikult unustatud jälle," kirjeldas ta sellele järgnenud vastust.

Muuseumitöötajate palgad on Sutropi sõnul oluliselt madalamad, kui need peaksid olema ning see teeb teda murelikuks: "Meil lahkus suvel hulk noori inimesi ja äsja tahtsime üht tublit noormeest tööle võtta, aga kui palganumbrini jõudsime, siis ta ütles "Head aega" meile. See rahastamise pikaaegne perspektiiv ei ole kuigi ilus ja inimesed tahavad mingit kindlust elus. See tähendab, et nad lähevad hoopis teistesse valdkondadesse: üks läks ametnikus, teine õpetajaks kooli ja kolmas läks programmeerimise kursustele. Kultuur ja teadus on kaotanud."

Ministeerium räägib teist juttu

Samas lükkas haridus- ja teadusministeerium ümber info, nagu oleks kirjandusmuuseumi palgatõusudeks järgmisel aastal ette nähtud tuhat eurot.

"Arvestuslikult saab Eesti Kirjandusmuuseum kõrgharidusega kultuuritöötajate palgatõusuks kokku 16 719 eurot ning Eesti Keele Instituut kokku 15 437 eurot," kinnitas ministeeriumi pressiesindaja Aire Koik.

Ta toonitas, et kõrgharidusega kultuuritöötajatele on ette nähtud palgatõus 2,5 protsenti ja kõik ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad asutused, kus on ametis kõrgharidusega kultuuritöötajaid, saavad vajaliku palgatõusu.

Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalas on koos ministeeriumiga 70 asutust, sealhulgas riigikutseõppeasutused, rakenduskõrgkoolid, riigi üldhariduskoolid, riigi teadus- ja arendusasutused (Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti Keele Instituut), valitsusasutused (keeleinspektsioon ja rahvusarhiiv) ja hallatav asutus (Eesti Noorsootöö Keskus).

Millega tegeleb kirjandusmuuseum?

Eesti Kirjandusmuuseum (asutatud 1909) on haridus- ja teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus, mis ühtlasi täidab ka riigi keskse teadusliku mäluasutuse ülesandeid, hallates olulisi kultuuriloo ja rahvaluule (folkloristika) teaduslikke arhiive ning eesti rahvusteaviku ja vanaraamatu kogusid ning tagab nende strateegilise arendamise, täiendamise, säilimise ja kättesaadavaks tegemise.

  • Eesti kesksete rahvusteavikute, kultuurilooliste ja rahvaluulekogude ning vaimse kultuuripärandi säilitamine, kogude arendamine vastavalt arhiivide väljakujunenud tavadele.
  • Rahvuskultuuri alaste alus- ja rakendusuuringute teostamine.
  • Rahvusliku kultuuripärandi fundamentaalväljaannete ja teaduslike uurimistulemuste avaldamine trükis ning elektroonilises meedias.
  • Osalemine Eesti ja Euroopa Liidu kultuuripoliitika kujundamises rahvusvaheliste kultuuri- ja teadusorganisatsioonide kaudu.
  • Koostöö arendamine Eesti ja teiste riikide mälu-, kultuuri-, teadus- ja arendusasutustega.